Ukraina andmetel on kasvas Eesti vedajate kaubavedu riiki aastatel 2004-2008 ligi 2 korda.
20.-21. jaanuaril 2008 toimus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis Eesti-Ukraina ühiskomisjoni nõupidamine, kus arutati rahvusvahelisi autovedusid, teatas ministeerium. Nimetatud ühiskomisjon kutsuti kokku kahe riigi valitsuste vahel 6. juulil 1993. aastal sõlmitud rahvusvaheliste autovedude kokkuleppe alusel ning komisjoni kuuluvad mõlema riigi vastavate ministeeriumide ja autotranspordiga tegelevate allasutuste ning autotranspordiettevõtete ühenduste esindajad.
Komisjon tõdes, et kaubavahetus Eesti ja Ukraina vahel 2007. ja 2008. aastal on kasvanud. Eesti statistikaameti andmetel oli 2008. aasta 9 kuu andmetel kaubavahetuse bilanss Eesti ja Ukraina vahel 7,8 miljonit eurot, 2007. aasta samal perioodil oli see näitaja 2,8 miljonit eurot 2008. aasta 9 kuu andmetel kasvas Eesti eksport Ukrainasse 19% ja import Ukrainast 14% võrreldes 2007. aasta sama perioodiga. Eesti ekspordipartnerite hulgas oli Ukraina 2007. aastal 13 kohal.
Oluline osa Eesti ja Ukraina vahelisest kaubavahetusest toimub autotranspordiga. Ukraina piiriorganite andmetel on Eesti vedajate poolt teostatud kaubavedu kasvanud aastatel 2004-2008 ligi 2 korda. Ukraina vedajate poolt teostatud autovedude arv kasvas eelkõige 2008. aastal – 40% eelnevate aastatega võrreldes. Seda peegeldab ka nõudlus kahe riigi vahel vahetatavate kaubaveolubade järele 2008. aastal. Kui 2007. aastani oli Eesti ja Ukraina vahel vahetatavate veolubade kvoot 2200 veoluba aasta kohta, siis 2008. aastal vahetati kahe riigi vahel juba 4000 veoluba. Sellest tulenevalt võttis ühiskomisjon vastu otsuse, et 2009. ja 2010. aastaks vahetatakse Eesti ja Ukraina vahel esialgse kvoodi alusel 4000 veoluba ning vajadusel vahetatakse aasta jooksul lisalubasid. Nimetatud 4000 veoloast 900 veoluba võib kasutada vähemalt EURO-2 (S-auto) või kõrgema kategooriaga tehnilistele nõuetele vastavate sõidukitega vedudel. Komisjon kinnitas, et nimetatud 4000 veoluba võib kasutada kaubavedudeks Eesti ja Ukraina vahel, transiitvedudeks läbi mõlema riigi territooriumi ja kolmandatest riikidest Eestisse või Ukrainasse kaupade veol. Komisjonis lepiti kokku, et alates 2009. aastast vahetatakse Eesti ja Ukraina vahel ka selliseid veolubasid (nn super-universaalseid veolubasid), mille alusel võib lisaks eelpool nimetatud vedudele teostada vedusid ka Eestist või Ukrainast kolmandatesse riikidesse. Selliste veolubade arvuks on esialgu 100 ning ka neid lubasid võib kasutada ainult EURO-2 või kõrgema kategooriaga tehnilistele nõuetele vastavate sõidukitega.
Eesti ja Ukraina delegatsioonid vahetasid informatsiooni ka kahe riigi vaheliste regulaarbussiliinide ja sõitjate juhuvedude kohta bussidega. Kahe riigi vahel on käigus 3 bussiliini, nendest kaks Tallinna ja Kiievi vahel ning üks Tallinna ja Odessa vahel. Komisjonis lepiti kokku, et mis tahes muudatustest bussiliinide sõiduplaanides tuleb teise riigi pädevat asutust teavitada vähemalt 30 päeva enne muudatuse jõustumist.
Sõitjate juhuvedude teostamiseks bussidega Eesti ja Ukraina vahel ei ole vaja teise poole luba, kui need veod vastavad kahepoolse autoveo kokkuleppe artiklis 4 toodud tingimustele. Muude juhuveoliikide võimaldamiseks lepiti ühiskomisjoni poolt kokku, et alates 2009. aastast vahetatakse Eesti ja Ukraina vahel 50 veoluba aastas.
Ukraina pool andis teada, et kehtivate liikluseeskirjade kohaselt ei lubata Ukrainasse haagisega busse. Tulevikus kaalutakse selle sätte tühistamist. Ukraina pool informeeris samuti, et alates 1. juulist 2008 kehtib üle 4,5 tonnise kandejõuga sõidukitele liikluspiirang Kiievi linnas kella 7.00 kuni 10.00 ning kella 17.00 kuni 20.00.
Lõpptulemusena konstateeris Eesti-Ukraina ühiskomisjon, et transpordialane koostöö kahe riigi vahel on sujunud hästi ning riikide poolt aidatakse igati kaasa kahepoolsete suhete edasisele arengule.
Seotud lood
Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.