Palmet: Head 2008 transpordiaasta lõppu ja paremat uut 2009 aastat

Täisaasta on piisav aeg, et  analüüsida Eesti majandusolukorda, tunda kergendust riigi majanduse tugevatest külgedest ja analüüsida puuduseid.

Riigi 2009. aasta eelarve ettevalmistamine oli  protsess, mis näitas senised tegematajätmised selgelt kätte. Eelarve tuludepoolele ei saa kirjutada sadu miljoneid kroone, mille annavad või õigemini mille oleks võinud anda transpordilogistika süsteemi ettevõtjad.

Võiks nimetada mõned  silma jäänud plussid ja miinused.

Raskuste ületamine näitab selgemini, kes on su partner ja kellest suuremat kasu pole. 2008. aastal torkas silma riigivõimu ja ettevõtluse vahel lõhe suurenemine. Poliitikud enam nagu üldse ei kuule, mida arvavad ettevõtjad. Rahvusvahelise transpordi ja sealhulgas transiitvedude alal ollakse erilainetel. Mööduva aasta algul väitsid tipp-poliitikud ja nende nõunikud, et transiidist saavad kasu vaid üksikud magnaadid ja Eesti majandusele sellest tulu pole. Samas teab iga transpordiga seotud ettevõtja, et transiiditulu laekub riigi eelarvesse veeteede ameti navigatsiooni -ja tuletornitasu kaudu, mida maksavad kaubalaevad; samuti lootsitasu kaudu, mida teenib riigifirma Eesti Loots; samuti Tallinna Sadama ja Eesti Raudtee kasumist. Transiidist laekub erinevate maksete kaudu tulu ka kohalikesse eelarvetesse.

Aasta teisel poolel, pärast seda, kui TRANSESTONIA konverentsil sai häält tehtud, olukord veidi paranes. Logistika-aasta sündmus - Tallinna Sadam sai riigilt õiguse alustada uue konteinerterminaali (transiit) rajamist.

Aasta lõpul moodustati majanduse –ja kommunikatsiooniministeeriumi initsiatiivil ulatuslik töögrupp Eesti merenduspoliitika ettevalmistamiseks. Kuid hetkel on raske öelda, kas tegemist on poliitilise näitemänguga või majanduse edendamisele suunatud aktsiooniga.

Positiivne, et Eestil õnnestus parematel aegadel finantsreserv luua. See annab kindlustunde ka  Euroopa Liidu tugifondide kasutamisel, millest  suur osa on planeeritud  transpordi infrastruktuuri. See euroraha moodustab riigieelarve tuluosa kuid omafinantseerimine omakorda kulu. Hetkel pole põhjust kahelda, et kõik objektid, mis sisalduvad Eesti transpordi arengukavas (kuni aastani 2013)  saavad rakendatud. Miinus asja juures on riigiametnike mõningane peataolek. Näiteks, valitsus sai teada, et euroraha ajutiselt külmutatakse vaid ajakirjanduse kaudu! Tahaks loota, et euroraha kasutamine on ikka kontrolli all.

Välispoliitikas oli head kui halba. Väga halb on Eesti poliitikute suutmatus alustada dialoogi Venemaaga. Jäikus Vene küsimuses toob Eesti majandusele kahju. Kannatab mitte ainult naftatransiit, raske on korraldada vedusid Venemaaga seotud mittestrateegiliste kaupadega, milleks on muuhulgas tarbekaupade transiit.

Väga positiivne on majanduspoliitiline aktiivsus Hiina suunal. Siin on edukad olnud nii riik kui ka  AS Tallinna Sadam ja MTÜ Logistikaühing.

Eesti Logistikaühing suutis ühendada logistikud, tarneahelajuhid ja ostujuhid. Otsustati Logistikaühingu baasil moodustada laiendatud perspektiivne ühendus, mille nimeks saab Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing; inglise keelse vastavalt Estonian Purchasing and Supply Chain Management Association.

Rahvusvahelised veod, sealhulgas transiit oli asjatundjate väitel stagnatsioonis juba 2004. aastal, 2007. aastal aga kriisis. Kahjuks 2008. aastal ei õnnestunud asjade arusaamises põhimõttelist positiivset läbimurret saavutada; nüüd 2008. aasta lõpus jääks siiski optimistlikule meelele ja sooviks ka selles küsimuses paremat uut 2009. aastat.