Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ELis saadud liiklustrahv jõuab nüüd rikkujani
Ettepanek hõlmab kiiruseületamist, joobes juhtimist, turvavöö kinnitamata jätmist või punase tule alt läbisõitmist mõnes teises liikmesriigis kui juhi koduriigis. Ettepaneku poolt hääletas 594, vastu 35 ja erapooletuks jäi 40 saadikut, teatas Euroopa Liit.
Euroopa Komisjoni läbi viidud uuringud on näidanud, et liiklusõigusrikkumistes osalenud teistes riikides elavate isikute osakaal on kõrgem kui nende osakaal riigi maanteeliikluses, eriti kiiruseületamisel. Nendele juhi elukohariigist erinevate liikmesriikide pinnal toime pandud rikkumistele järgnevad aga kõige sagedamini täide viimata karistused. Saadikud märgivad, et "see suhteline karistamatus võib nõrgendada liiklusohutuse eesmärke, õhutades juhte riiklikke liiklusmäärusi mitte järgima, sest neil on tunne, et nad on karistuste eest kaitstud". Et olukorda parandada, esitas Euroopa Komisjon ettepaneku, mis näeb ette välismaal liikluseeskirju rikkunud juhtide karistamise.
Ettepanek näeb liikluseeskirjade rikkumisest teavitamiseks ette ühenduse elektroonilise andmevahetusvõrgu loomise. Viimane peab tagama, et teabevahetus toimuks turvalistes tingimustes ja et konfidentsiaalsus oleks tagatud. Pärast liikluseeskirjade rikkumist edastatakse sõiduki registreerimisnumber ning muu isiklik teave kontrollimiseks päritoluriigile. Pärast kontrollimist saadab pädev asutus sõiduki omanikule rikkumisteatise, milles palutakse trahvi maksmist. Parlamendi poolt vastu võetud muudatusettepanek tagab, et seejuures tagatakse isikuandmete kaitse.
Eeskirju rikkunud sõiduki omanikule saadetavas rikkumisteatises nimetatakse rahalise karistuse summat, kõige otstarbekamat makseviisi, kuupäeva, mil see peab olema tasutud, rikkumisteatise sisu vaidlustamise ja rahalise karistuse määramise otsuse peale kaebuse esitamise võimalusi ning teavet vaidlustamise ja kaebuse esitamise korra kohta. Samuti teavitatakse omanikku sellest, et juhul kui ta ei kavatse trahvi maksta, peab ta täitma kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul vastuse vormi. Lisaks teavitatakse omanikku sellest, et mis tahes maksmisest keeldumisest teatatakse tema elukohariigi pädevale asutusele otsuse täideviimiseks.
Kaks aastat pärast direktiivi jõustumist peab komisjon esitama aruande direktiivi rakendamise kohta liikmesriikides. Aruande alusel kaalub komisjon, kas direktiivi reguleerimisala tuleks laiendada muudele liikluseeskirjade rikkumistele.
2001. aastal hukkus praegu EL-i liikmeteks oleva 27 riigi teedel 54 000 inimest ning EL on endale võtnud eesmärgiks vähendada liiklusõnnetustes hukkunute arvu 2010. aastaks 50%. Kõnealuse direktiiviga hõlmatud neli rikkumist on peamised liiklussurmade põhjustajad - 2004. aastal põhjustas 30 % liiklussurmadest lubatud sõidukiiruse ületamine, 25 % sõiduki juhtimine alkoholijoobes, 17 % turvavöö kinnitamata jätmine ja umbes 4 % foori punase tule eiramine. Teiste sõnadega – umbes 75% liiklussurmadest põhjustas üks (või mitu) neljast nimetatud rikkumisest.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
2
Viimased uudised
Elektriautode järgmine kasvukoht on tarbesõidukite vallas
Konverentsid
Hetkel kuum
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele