Kütusemüüjatele on Äripäeva arvutuskäik mõistmatu

„Kütuse jaeturg on oma olemuselt tööstusharu, kus opereeritakse madalate marginaalide ja suurte käibemahtudega. Ühe jaemüüja algatatud hinnamuutusi järgivad nii Eestis kui ka enamuses teistes riikides lühikese ajavahemiku vältel ka teised turuosalised. Selle taga seisvatest mehhanismidest on kirjutatud arvukalt väitekirju ja seda kajastavad ka paljud kütusehindu jälgivad tarbijaorganisatsioonid kogu maailmas. Kui väidate, et teie väljaanne on kütuseturgu jälginud juba üle kümne aasta, siis kindlasti ei ole selleteemalised diskussioonid ka teile märkamata jäänud,“ lisas Moppel.

„Avalikkuse huvi kütuse hinna vastu on täiesti mõistetav ja seetõttu saab selleteemalist diskussiooni ainult tervitada. Parem arusaamine kütuse hinna kujunemisest ja seda mõjutavatest teguritest on kõigi Eesti turul tegutsevate jaemüüjate huvides,“ arvas Moppel.

ASi Alexela Oili tegevjuht Ain Kuusiku sõnul tuleb kasumimarginaali arvestada kõik teenuse osutamisega seonduvad kulud: kulud töötajatele, finantskulud, kulud tanklatele, logistikale, kliendikaardisüsteemile ja muudele turundusinvesteeringutele jne.

„Hulgihinna vaatlemisel tasuks omakorda realistlikuma pildi saamiseks vaadata Eestisse jõudva kütuse hulgihinda, mis mõistagi mõjutab kõiki ostjaid korraga - Tallinnas on hulgikütuste alane konkurents pehmelt öeldes hõredam kui Rotterdami sadamas, mahud väiksemad, logistikakulud suuremad, kokkuvõttes ka hulgihind kõrgem. Kütuse jaehindade kiire langetamine on mark väga tõsisest konkurentsist, kas teie ostaksite 1 krooni/liitritst kallimat kütust kui teises tänavas maksab sama kütuse liiter just 1 krooni vähem?“ sõnas mees.