Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti autoralli meistrivõistlused algavad Põlvas
Teist aastat järjest algab Eesti autoralli
meistrisari Põlva ümbruses sõidetava etapiga. Kuigi ilmad talvise võistluse
läbiviimiseks ei ole ideaalsed, ralli direktori Heigo Lõbusa kinnitusel sõit ära
ei jää.
Teine rahvusvaheline autoralli "Põlva talv 2008", mis on Eesti meistrivõistluste avaetapp ja Eesti karikavõistluste esimene etapp, sõidetakse Lõuna-Eesti teedel sel laupäeval, kirjutas rally.ee. Võistlusraja üldpikkus on 296,36 kilomeetrit, sellest 102,92 kilomeetrit läbitakse kaheksal kiiruskatsel.
"Teed on praegu jäised. Lund sadas eile juurde ja on üsna talvised tingimused. Kõrget valli teede ääres pole, kuid madalad on," kirjeldas ralli direktor Heigo Lõbus kiiruskatsete olukorda. Ta avaldas lootust, et neli kavas olevat korduvkatset õnnestub kõik probleemideta kahel korral läbida: "Peaks kannatama kaks korda läbi sõita."
Publikule saab Heigo Lõbusa sõnul kõige atraktiivsem olema Karaski trampliin, mis oli kavas ka mullusel Põlva talverallil. "Mina soovitan pealtvaatajail minna Karaski hüppele. Tegu esimese ja kolmanda kiiruskatsega," märkis ralli direktor. "Kindlasti on vaatamisväärsed ka teisel katsel olevad "mahapöörded" Valgjärve masti juures ja Tammel."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Et vältida erinevaid probleeme, paluvad ralli korraldajad publikul käituda sündsalt, alluda rajajulgestajatele ning vältida kahju tekitamist ümberkaudsetele maaomanikele. "Kuna katsete ääres on talunike põllud, kus talivili, on palve pealtvaatajaile - mitte põldudel autosid ringi keerata ega põlde tallata. Viljapõldude peal tuleks olla eriti tähelepanelik. Meie soovitus on, et autoga ei tasuks väga raja ligidale minna."
Start esimesele autole antakse 23. veebruari hommikul kell 8. Esimene võistluspaar finišeerib kell 18.30
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.