Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ülikoolilinn saab rahvusvahelised lennud
Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein
Loik ütles, eteelmise ja selleaasta ühed olulisemad
väikelennujaamade investeeringud on läinud Tartussening selle aasta
hilissügisel valmib seal lennuliiklusala laiendus ning on
valmisrahvusvahelisteks lendudeks.
„Kuna Tallinna lennujaam on riigile kuuluv aktsiaselts, siis omanik tegi ettepaneku investeerida väikestesse lennujaamadesse,“ kommenteeris Loik eelmise aasta investeeringuid väikelennujaamadesse. Üks olulisemaid investeeringuid oli 2007. aastal Tartu lennujaama ruleerimistee ja parkla renoveerimine.
Loik ütles, et kuna tegemist on meie ülikoolilinnaga, siis nähakse vajadust pakkuda ka Tartus rahvusvahelisi lende. Selle aasta üks suurim projekt ongi Tartu lennuraja pikendamine, et Tartu lennujaam saaks alustada juba sellel aastal rahvusvaheliste lendudega.
„Meie oleme valmis oma töödega hilissügisel, et Tartu lennujaam võiks avaneda rahvusvahelisteks lendudeks,“ ütles Loik. Ta lisas, et edasine sõltub juba vedajast, kas tahetakse vastu talve alustada lendudega, kuid Estonian-Air on võimaluse välja pakkunud ningneil on olemas ka vastav lennuk.
2008. aastasse on väikelennujaamade arendamisse kavandatud investeeringuid 77,8 miljoni krooni eest, millest suurimad investeeringud ongi Tartu lennuliiklusala laiendus 45,5 miljonit krooni eest ning Tartu lennuraja valgustus 16,5 miljonit krooni eest, mis vastab rahvusvahelistele nõuetele.
Ülejäänud investeeringud väikelennujaamadesse olid mullu Kuressaare reisiterminali laienduse lõpetamine, Ruhnu lennujaama terminali laiendus, Kihnu lennuraja plastikuga katmine, uue terminali ehitus, Pärnu lennuraja ja perrooni remont, lisaks navigatsiooniseadmete muretsemine.
Eelmise aasta investeeringuid infrastruktuuri parandamiseks ja navigatsioonivahendite muretsemiseks kokku 130 miljonit krooni. 58 miljonit krooni neist olid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahendid ning 72 miljonit krooni Tallinna Lennujaama omavahendid.
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Luubi all 15 huvitavamat uudisveokit IAA Transportation messilt
Konverentsid
Hetkel kuum
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele