• 19.02.08, 17:02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ülikoolilinn saab rahvusvahelised lennud

Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik ütles, eteelmise ja selleaasta ühed olulisemad väikelennujaamade investeeringud on läinud Tartussening selle aasta hilissügisel valmib seal lennuliiklusala laiendus ning on valmisrahvusvahelisteks lendudeks.
„Kuna Tallinna lennujaam on riigile kuuluv aktsiaselts, siis omanik tegi ettepaneku investeerida väikestesse lennujaamadesse,“ kommenteeris Loik eelmise aasta investeeringuid väikelennujaamadesse. Üks olulisemaid investeeringuid oli 2007. aastal Tartu lennujaama ruleerimistee ja parkla renoveerimine.
Loik ütles, et kuna tegemist on meie ülikoolilinnaga, siis nähakse vajadust pakkuda ka Tartus rahvusvahelisi lende. Selle aasta üks suurim projekt ongi Tartu lennuraja pikendamine, et Tartu lennujaam saaks alustada juba sellel aastal rahvusvaheliste lendudega.
„Meie oleme valmis oma töödega hilissügisel, et Tartu lennujaam võiks avaneda rahvusvahelisteks lendudeks,“ ütles Loik. Ta lisas, et edasine sõltub juba vedajast, kas tahetakse vastu talve alustada lendudega, kuid Estonian-Air on võimaluse välja pakkunud ningneil on olemas ka vastav lennuk.
2008. aastasse on väikelennujaamade arendamisse kavandatud investeeringuid 77,8 miljoni krooni eest, millest suurimad investeeringud ongi Tartu lennuliiklusala laiendus 45,5 miljonit krooni eest ning Tartu lennuraja valgustus 16,5 miljonit krooni eest, mis vastab rahvusvahelistele nõuetele.
Ülejäänud investeeringud väikelennujaamadesse olid mullu Kuressaare reisiterminali laienduse lõpetamine, Ruhnu lennujaama terminali laiendus, Kihnu lennuraja plastikuga katmine, uue terminali ehitus, Pärnu lennuraja ja perrooni remont, lisaks navigatsiooniseadmete muretsemine.
Eelmise aasta investeeringuid infrastruktuuri parandamiseks ja navigatsioonivahendite muretsemiseks kokku 130 miljonit krooni. 58 miljonit krooni neist olid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahendid ning 72 miljonit krooni Tallinna Lennujaama omavahendid.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.01.24, 17:55
Kas elektriauto ja hübriidajamiga sõiduk saavad olla sarnase hinnaga?
Saavad, vähemasti uue Opel Frontera näitel, mille korral on hübriidajamiga sõiduki (GS-varustuses) ja soodsaima täiselektrilise versiooni hinnaerinevuseks vaid 900 eurot. Kui te ei usu, siis minge ja vaadake Auto Bassadone Rocca keskuses ise järele. Lisaks leiate sealt alates jaanuarist teisegi Opeli linnamaasturite alase uudise, milleks on auhinnatud Grandlandi teine põlvkond.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele