Partsil on piiriäärsete teede remondiks uus plaan

Majandusminister Juhan Parts on välja tulnud plaaniga anda järgmisel kolmel aastal Setumaa valdadele teiste omavalitsuste arvel rohkem raha, et sealne vildak teedevõrk korda teha. Teised omavalitsused ei tõtta ministrile aplodeerima, kirjutas Võrumaa Teataja.

„Ma pole küll setu, kuid peame Setu valdu solidaarselt toetama,” ütles Parts hiljutisel kohtumisel Võrumaa omavalitsusjuhtidega.

Parts loodab, et Eesti omavalitsusjuhid mõistavad vajadust anda järgmisel kolmel aastal Venemaaga piirnevate Võru- ja Põlvamaa omavalitsustele rohkem toetust, et need saaksid oma ebanormaalse teedevõrgu korda teha.

Lisaraha peaks Meremäe, Misso, Värska ja Mikitamäe vallale tulema teiste omavalitsuste arvel: järgmisel kolmel aastal saaksid nad oma teede korrastamiseks riigilt mõnevõrra vähem abi.

„Mina ei pea seda õigeks,” sõnas Võru abilinnapea Mäidu Helistvee. „Loodan, et proportsioonid, kuidas teedele on raha eraldatud, jäävad ikka endiseks.”

Parts rõhutas Setumaa teedevõrgu eripära, mis seisneb selles, et kunagised Petseri linna suunas kulgenud peateed on pärast Eesti-Vene kontrolljoone mahamärkimist oma tähtsuse minetanud ning uusi teid, mille puhul oleks arvestatud inimeste tegelikku liikumist, pole välja arendatud.

„Peame mõistma, et on teatud eripärasid,” ütles Parts. „Me peame need teed välja arendama.”

Lisaks olemasolevate teede korrastamisele tuleks tema hinnangul kõne alla ka uue tee ehitus, mis ühendaks Luhamaa ja Koidula piiripunkti. „Uued teed on alati huvitavad,” lisas Parts.

Eesti maaomavalitsuste liidu esimees Kurmet Müürsepp pole Partsi initsiatiivist vaimustuses, kuid lisab, et esialgu pole ministeerium sellise ettepanekuga ka ametlikult välja tulnud. Niisugust solidaarsusfondil põhinevat infrastruktuuri arendamist Müürsepp ei poolda. Kui see Setumaa teede puhul peaks õnnestuma, oleks tegemist pretsedendiga. „Järgmine kord tuleb näiteks Tallinna linnale solidaarsusfond teha. Saaremaa sild on vaja teha…” ennustas ta.

Müürsepp arvas, et piiriäärsete teede korrastamiseks on võimalik leida kümneid miljoneid kroone ka mujalt ning valitsus ei pea hakkama teiste valdade ja linnade teeremondiraha kärpima. Näiteks tõi ta ELi piiriülese koostöö toetuseks mõeldud summad, mille abil pandi mullu mustkate Ruusmäe—Kuklase teele. Kui tolle tee uuendamisega soodustatakse eestlaste ja lätlaste läbikäimist, siis samamoodi võiks piiriülese koostöö tähe all arendada ka Eesti–Vene piiri äärset teedevõrku.

Müürsepa sõnul kohtuvad järgmise aasta eelarve üle läbirääkimisi pidavad omavalitsuste ja riigi esindajad pärast jaanipäeva ning siis võidakse Partsi plaan ka lauale panna.

Järgmisel aastal eraldatakse Eesti omavalitsustele teede korrashoiuks kuni 600 miljonit krooni. Tänavu on see summa 433 miljonit krooni, Võrumaale tuli sellest 21,8 miljonit.

Piiriäärse teedevõrgu korrastamiseks kulub varasemate hinnangute kohaselt umbes 90 miljonit krooni.