Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jõhvi lennuväli äratati ellu
Pärast 15 aasta pikkust vaheaega maandusid Jõhvi
lennuväljal ja tõusid sealt taas õhku lennukid; sel puhul laupäeval korraldatud
lennusõud käis uudistamas ligemale tuhat inimest, kirjutas Põhjarannik.
"Poleks uskunud, et lennunduse vastu nii suur huvi on," tõdes üks ürituse korraldajatest, Jõhvi linnavolikogu liige Kalev Naur. "See kinnitab, et Jõhvi lennuvälja elluäratamine on vajalik ja annab indu selle arendamisega edasi minna. Eesti ühel regionaalkeskusel peab olema oma lennuväli, see soodustab nii turismi kui äritegevuse arengut."
Naur tõusis laupäeval elus esimest korda väikelennuki kabiinis õhku ja sai sellest vapustava elamuse. "Alguses oli ikka päris kõhe, sest raputas kõvasti rohkem kui reisilennukis. Aga ülevalt avanenud võimsad vaated panid selle kähku unustama – Ida-Virumaa on taevast vaadates veelgi kaunim kui maa pealt. Nägin isegi oma kodumaja Kohtla-Nõmmel ära ja sain sellest piltigi teha," kirjeldas ta oma lendu.
Laupäeval maandus Jõhvis kuus väikelennukit, lisaks saabusid Eesti kaitsejõudude "moosiriiuliga" kohale tosin langevarjurit, kes tõid taevast alla lennuvälja taastamise käsile võtnud kolme omavalitsuse: Kohtla-Järve linna, Jõhvi valla ja Toila valla ning ettevõtmist toetava Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse lipud. Sündmust käis uudistamas ligemale tuhat inimest, autode rivi palistas pikalt lähedusse jääva Jõhvi-Tartu maantee. Inimesed said lennukeid uudistada ja katsuda ning asjatundjad jagasid lahkesti selgitusi.
Jõhvi lennuvälja taasavamise algatas Eesti eakaim hobilendur, 70aastane Priidu Priks, kes alles mõned aastad tagasi lendurieksami sooritas. Selleks, et laupäeval saaksid lennukid taas Jõhvi tulla, oli tarvis vahepealsetel aastatel mättaid täis kasvanud karjamaal 600 meetri pikkune ja 30 meetri laiune lennurada ette valmistada. "Siia sai kevadel veetud paarkümmend isekallutaja koormatäit mulda ja suure rulliga pressiti mättad laiali. Teised piloodid kiitsid nüüd, et nii siledat maandumisrada polegi tarvis, aga püüdsime teha parimat, sest mu oma lennuõpetajad tulid ka siia," rääkis Priks, kelle sõnul langes lennurajalt rohu niitmine kolmapäeval kõige rajuma äikesetormi kätte. "Pärast käisin veel tekiga rohuhunnikuid ära vedamas."
Priidu Priksi sõnul tuleb nüüd hakata taotlema Jõhvi lennuvälja sertifitseerimist. "Põhilised nõuded on selleks täidetud. Tuleb paberid korda ajada ja tagada saabuvate lennukite valve. Kui tahame siin vastu võtta ka välismaalt saabuvaid lennukeid, siis peame saavutama kokkuleppe piirivalvega dokumentide kontrolliks," rääkis Priks, kes on mitu aastat käinud põhjalikult uurimas, kuidas on tegevus korraldatud teistel Eesti väikelennuväljadel.
Kuna huvi hobilennunduse vastu Eestis on kasvav ja see muutub üha rohkemale hulgale inimestele ka taskukohaseks, siis võiks Jõhvi lennuväljast Priksi arvates saada uute lendurite koolitamispaik. "Tallinna all on lennuliiklus nii tihedaks läinud, et seal pole harjutamiseks sobivat aega sugugi lihtne leida. Kuid väikelennukit enne kindlalt valitsema ei saa, kui 100-150 maandumist seljataga on. Siin oleks väga hea harjutada," märkis ta.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Euroopa logistikafirmad on muutunud kuumaks kaubaks, juulis juba 14 ülevõtmist
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele