Riik ei ole Eesti Raudtee majandustegevuse toetamiseks riigieelarvest kordagi raha eraldanud, ka praegustes olukorras, kui veod on vähenenud, ei plaani riik seda teha.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ütles ETV24-le, et käesoleva aasta riigieelarves sihotstarbelisi eraldisi AS-ile Eesti Raudtee ei ole ette nähtud ning raha eraldamiseks ettevõttele puuduvad õiguslikud alused.
Riigiabina ei ole käsitletavad investeeringud infrastruktuuri, kui on tagatud teatud finantsarvestuse põhimõtete järgimine, nentis ta.
Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann ütles, et ettevõte valmistab nädala lõpuks ette kriisiprogrammi, mis puudutab ennekõike investeeringuid raudteesse ja veeremisse. Ettevõtte hindab milliseid kulusid on võimalik kärpida, edasi lükata või sootuks tegemata jätta.
Samuti puudutab raudtee töökoormuse vähenemine töötajaid. Kui seni töötas Eesti Raudtee 24 tundi ööpäevas, siis edaspidi on võimalik toime tulla ka 12 tunniga, teatas Eesti Raudtee avalike suhete juht.
"Me ei räägi võimalikest koondamistest. Eesti Raudtee teeb neile töötajatele, kelle tööjärge kaubaveo vähenemine vahetult puudutab, ettepaneku minna korralisele puhkusele. Kui Vene suunalises kaubaveos mõõn jätkub, kaalub ettevõte üleminekut lühendatud tööajale ja inimeste saatmist osaliselt tasustatud puhkusele," märkis Glase.

Seotud lood

Uudised
  • 06.08.26, 17:35
Kas suudad kriisi peatada enne, kui üks katkestus paneb seisma kogu ettevõtte?
Energia- ja sidekatkestus, tarnehäire või küberrünnak võib halvata ettevõtte tegevuse kiiremini, kui juhtkond jõuab reageerida. Logistikauudiste tänavu sügisel esmakordselt korraldatav „Kriisikindluse konverents 2026“ keskendub sellele, kuidas vähendada ettevõtte kriitilisi sõltuvusi ja jätkata tegevust ka siis, kui tavapärased süsteemid enam ei toimi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele