Miks e-veoseleht on paberlehest parem?

Kui nüüd omavahel hakatakse numbreid kokku lööma, siis tekivad erinevused, mis tekitavad vaidlusi ja ajakulu. Lisaks suurem osa ettevõtteid sisestavad paberil saatelehed nagunii arvutisse (kas siis Excelisse või siis raamatupidamisprogrammi) ja seda tööd tehakse praegu kolm korda.

E-veoselehega neid probleeme ei ole. E-veoselehte näevad reaalajas kohe kõik osapooled  –  saatja, vedaja ja vastuvõtja, st enne veose saabumist sihtkohta teab sihtkoht juba, et selline veos on tema poole teel ja umbes millal veos temani jõuab. Kui sihtkoht mingil põhjusel ei saa veost vastu võtta, siis saab ta sellest juba aegsasti vedajale teada anda ning see tähendab kütuse ja aja kokkuhoidu.

Keegi ei pea mitu korda andmeid uuesti sisestama, vaid need andmed on kõikidel osapooltel olemas reaalajas ja digitaalselt. Kui on vaja numbreid omavahel võrrelda, siis kõigil on täpselt sama info ning ühe klõpsuga on võimalik endale erinevate parameetrite põhjal (nt lähtekoht, sihtkoht, vedaja jne) ka Exceli aruanne tekitada. Vajadusel saab veoselehed suunata ka otse raamatupidamisse ja hoida sellega kokku ka raamatupidamisele kuluvat ajakulu.

Võimalus korraga rohkem vedada

Kas teadsite, et kui kasutada elektroonilist veoselehte, siis on võimalik taotleda eriluba, millega võib Eesti teedel kasutada 52tonnise tegeliku massiga autorongi? Töötlemata ümarpuidu puhul oli see lubatud ka varemgi, kuid alates 1. juulist 2018 on see lubatud ka kõikide teiste veoliikide puhul ning nüüd on selleks olemas ka tarkvara Waybiller. Rohkem infot selle kohta saab maanteeametist ja Autoettevõtete Liidust.

Kui vedada korraga rohkem, siis see tähendab iga veo puhul väiksemat kulu ja kokkuvõttes väheneb ka vedude arv, mis on omakorda kasulik Eesti maanteedele.

Paberisääst

Elektroonilise veoselehega kaob ära vajadus kasutada paberil saatelehtesid. Kui võtta veoseliikidena vaid mets, kruus ja liiv, siis Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ja Waybilleri andmetel toimub neid vedusid Eesti teedel aastas üle 600 000. Kui teha vedu paberil, siis iga veo puhul on tarvis kolme koopiat (saatjale, vedajale ja saajale), mis tähendab aga omakorda seda, et elektroonilise veoselehega säästetakse ainuüksi nende kolme veoliigi puhul üle 1,8 miljoni paberilehe aastas. Kui lisada veel kõik teised veoseliigid, siis see number võib olla oluliselt suurem.

Paberisääst tähendab keskkonnasäästlikkust, aga ühtlasi ka kulude kokkuhoidu. Ühe mitme koopialehega saatelehe printimine paberil maksab praeguste hindade juures ca 0,3 eurot ja see juba tähendab ainuüksi nende kolme veoliigi puhul rahaliselt aastas üle 180 000 euro kokkuhoidu. Kui sinna juurde lisada ka inimeste säästetud tööaeg ja suurem efektiivsus, siis see number on kordades suurem.