21. aprill 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tõnis Tamme: E20 - 20. sajandi kaubandusvõimaluste koridor

E20 on lääne-ida suunaline transpordikoridor, mille majanduslikuks kogumahuks hinnatakse umbes 150 miljardit eurot ja mille tõmbealasse jääva turu suuruseks 22 miljonit inimest.

Tutvustan projekti “European Route E20” ideid ja tagamaid, sest maantee E20 läbib Tallinnast Narvani ka Eestit ning projekti eesmärgid on meie majandusele olulised: edendada äri, luua teadustööle uusi võimalusi ning abistada avaliku ja erasektori partneritel leida uusi kasvuvõimalusi.

Tänaseks on mitmed Eesti transpordiala ettevõtjad ja nõustajad projektist tuld võtnud. Esindusliku delegatsiooniga (Tallinna Sadam, EVR-Cargo, transiidi- ja logistikaklaster jt) osaleti möödunud sügisel Põhja-Inglismaal Hulli linnas peetud E20teemalisel konverentsil ning külastati mitmeid piirkonna ekspordisektori ettevõtjaid ja institutsioone. Ka teised näevad E20 koridoris uusi võimalusi, seda kinnitab asjaolu, et möödunud hilissügisel Tallinnas toimunud TransEstonia konverentsist võttis linnapea juhtimisel osa ka Hulli linna delegatsioon.

E20 transpordikoridori pikkus on ligikaudu 1800 kilomeetrit, see ulatub Limerickist Iirimaal Atlandi ookeani rannikul Peterburini Loode-Venemaal. E20 kulgeb mööda olemasolevaid maa-, mere- ja raudteid ning ühendab mitmeid Põhja-Euroopa suuremaid ja jõukamaid linnu ning regioone kuues Euroopa riigis: Iirimaal, Ühendkuningriigis, Taanis, Rootsis, Eestis ja Venemaal. Ajal, mil riikide ja  ka eraettevõtete eelarvetest on ärikeskkonna arendamiseks keeruline leida täiendavaid investeeringuid, on ideed millegi juba olemasoleva paremaks ärakasutamiseks vägagi oodatud.

Arvestades seda, et Eestil on märkimisväärsed transiidialased oskused, teadmised ja aastatepikkune praktiline kogemus, peaks meie ettevõtjatel olema suur huvi ja potentsiaal ida-lääne vahelises kaubanduses oma rolli taas kasvatada. E20 on selleks hea abivahend.

Põhi-lõuna versus lääs-idaEuroopa majandus on traditsiooniliselt tegelenud geograafilises mõttes vertikaalse kaubandusega, kus enamik kaupu ja teenuseid on ajalooliselt liikunud põhja-lõuna suunal. Pärast Baltimaade ühinemist Euroopa Liiduga on tekkinud vahetu piir Venemaa tohutute turgudega. Seetõttu võib E20 saavutada uue tähtsuse 21. sajandi kaubandusvõimaluste koridorina ning seda mitte ainult koridori alasse jäävate sadamate ja linnade jaoks, vaid ka teiste tuiksoone tõmbealas olijate jaoks.

Sirgjooneliselt üle E20 ala toimuvat kaubandust on ajalooliselt takistanud piisavate Põhjamere- ja Läänemere­üleste meretranspordi­koridoride puudumine. Kuid juba lähitulevikus mõjutavad traditsiooniliste, mandri-Euroopast Suessi kanali ja Kagu-Inglismaa kaudu kulgevate, globaalsete kaubateede konkurentsivõimet olulised aja-, turvalisus- ja keskkonnategurid. See omakorda suurendab märgatavalt E20 koridori atraktiivsust ja arenguvõimet.

Uus äri vanadel radadelE20 püüab ida-lääne kaubandus­telje võimekust realiseerida, kasutades paremini ära mereteid Ühendkuningriigi, Taani, Rootsi ja Eesti vahel. Samuti aitab see edendada kaubandust Põhja-Euroopa piirkonnade vahel ning leida uusi turge ja koostöövõimalusi E20 tsoonis paiknevate ettevõtete vahel. E20 loob ka eeldused olemasolevate raudteetaristute efektiivsemaks kasutamiseks ja pakub täiendavaid logistikavõimalusi. Lisaks aitab transpordikoridor vähendada E20 alas tegutsevate logistikaettevõtete ja eksportijate kulusid, samuti vältida ummikuid ja kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid, sest võimaldab vältida pikki maanteevedusid Londoni, Lõuna-Inglismaa ja mandri-Euroopa keskosa kaudu.

Euroopast Venemaale ja kaugemalegiE20 huvirühmade esmane sihtmärk on kasvav nõudlus Lääne-Euroopa toodete järele Venemaa turul. Süsinikuheitmete mõõtmise ja maksustamise karmistuvad nõuded tõstavad energia hinda ning soodustused taastuvenergiale muutuvad atraktiivseks ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Lisaks sunnivad nii Põhjamerel kui Läänemerel karmistuvad keskkonnanõuded ettevõtteid otsima tõhusamaid transpordilahendusi, mis on jällegi suur väljakutse ja võimalus E20 riikidele.

Veel üks E20 arengustiimul on globaalne logistika, mis toob endaga kaasa uusi ärivõimalusi koridori mõlemast otsast, nii Peterburist kui Limerickist.

Ligi 5 miljoni elanikuga Peterburil on võimalus tutvustada E20 teena Vene­maalt läände, mis on juba iseenesest piisavalt atraktiivne. Kui aga kasutada Baltimaid ja Kirde-Venemaad suuremahuliseks raudtee-ekspordiks läänest uutele idaturgudele (SRÜ, Kesk-Aasia riigid ja Hiina), siis tekib teatud kaubagruppides õhu­transpordile tõsiseltvõetav konkurent.

E20 teises otsas Limerickis kavandatakse juba, kuidas täita oma tulevast rolli sõlmpunktina kaupade liikumisel Mehhiko ja Brasiilia süvasadamatest Euraasiasse. Julgustav näide on E20 alasse jääv Liverpool Inglismaal, mis veel möödunud sajandi lõpus oli tähtsust kaotav sadama- ja tööstuslinn. Nüüd on Liverpool aga muutumas Põhja-Ameerikast lähtuva transatlantilise transiitliikluse keskpunktiks.

Autor: Tõnis Tamme

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077