Iisraeli ja Iraani konflikt: logistikasektorit kutsutakse üles valmistuma kulude kasvuks

Uuest aastast peavad laevandusfirmad hakkama maksma saastekvooti, mis on hetkeseisuga 85 eurot CO2 tonni kohta ja see lisakulu kantakse sarnaselt kütuse lisatasuga edasi turule, ehk lõpptarbijale. Mida see tähendab lähiaastatel meie veofirmadele DFDSi ja Paldiski-Kapellskäri liini näitel? DFDS Eesti juht Peter Ojasaar teeb asja puust ja punaselt selgeks.

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) esitas logistikauudiste vahendusel erakondadele viis valimiseelset küsimust teemadel, mis autovedajaid kõige enam pitsitavad. Vastas viis erakonda, millised on nende seisukohad antud küsimustes?

“Eesti transpordikütuste portfellis on taastuvtoorainest kütuste osa vaid 4,3%. Neli aastat tagasi oli see veel 5,5%, ehk see on hoopis kahanenud. Eesti riik pole nende osakaalu suurendamiseks teinud mitte midagi, nagu ka teiste kohustuste täitmisel. Mis see kõik meile lõpuks maksma läheb, ei tea täna aga keegi,“ nentis taastuvkütuste juriidiline ekspert, vandeadvokaat Rene Frolov Eesti Varude Keskuse kütusepäeval.

Ülemaailmne maanteetranspordiorganisatsioon IRU tõi oma maanteevedude hinnaülevaates välja kolm trendi, mis kujundavad Euroopa maanteevedude hindu sel aastal.

Laonduse arengut suunavad mitmed megatrendid, nagu tehnoloogia areng, globaliseerumine, keskkonnasäästlikkus, rahvastiku vananemine ja väärtushinnangute muutumine. Need trendid toovad kaasa vajaduse digitaliseerimise ja automatiseerimise järele, rohetehnoloogiate integreerimise ning töötajate oskuste arendamise vastavalt muutuvatele nõudmistele.