Kaupmees: Eesti kütuseturul on anomaalia

Pikalt kiratsenud Eesti maanteekaubavedajad tegid konkurentsivõimelise aktsiisipoliitika toel eelmisel aastal rekordilise tulemuse – sektori väliskaubandustulu oli 2021. aastal 265 miljonit eurot, mida oli rohkem, kui varasema 7 aasta eksporditulu kokku. Naaberriikide muutunud kütusepoliitika tõttu kardab sektor, et sarnaseid tulemusi lähiaastatel ei suudeta korrata.

Kui peaminister arvab, et kütuseaktsiisi langetamise mõju tarbijateni ei jõua, aga viib riigieelarvest tohutud summad, siis on ta kuskilt saanud vale informatsiooni või kehva nõu, märgivad transpordi- ja logistikaorganisatsioone ühendava Eesti Logistika ja Ekspedeerijate Assotsiatsiooni (ELEA) liikmed.

Logistikasektori ja kütusemüüjate esindusorganisatsioonid usuvad, et naabrite sammud kütuse hinna langetamise suunas sunnivad meie vedajaid taas tankimise riigist välja kolima ning Eesti ei ole selle ära hoidmiseks mitte midagi teinud: rahandusministeerium ei näe diisliaktsiisi langetamisel erilist mõtet ja MKMi hinnangul ei oleks ka lätlaste otsusele sarnasest biolisandite kaotamisest Eestis mingit tolku.

Auto soetamisel või liisimisel on lihtne takerduda ühte numbrisse – ostuhinda. Ent tegelik kulu ei piirdu kaugeltki sellega, mida näed esmasel arvel. Kütus, hooldused, kindlustus, rehvid, väärtuse langus, maksud ja järelturu atraktiivsus loovad kogumõju, mis avaldab ettevõtte rahavoole märkimisväärset mõju. Just seetõttu on oluline hinnata sõiduki omamise kogukulu ehk „Full Cost of Ownership“ (FCO)– tervikpilti, mis kajastab kogu elutsükli kulusid.