Autor: Kardo Karon • 4. november 2020

Eesti transpordi ettevõtted veavad iga päeva tuhandeid veoseid maanteedel, veel ja mujal. Sealjuures on nii kauba saatja, saaja kui ka vedaja sooviks, et transport kulgeks takistusteta ja veetav kaup jõuaks õnnelikult kohale. Teel varitsevaid ohte pole kahjuks võimalik alati ette näha ega päriselt ära hoida.

Seega säilib alati oht, et realiseerub mõni vedamisega kaasnev risk, mille käigus kahjustub veetav kaup. Selleks, et kauba vedamise eest vastutav isik ei peaks ise tekkinud kahu hüvitama, on mõistlik alati sõlmida veosekindlustus, mis aitab maandada transpordiga kaasneda võivat veose kahjustumise ja hävimise riski.

Veosekindlustus on hea lahendus igale ettevõttele, kelle igapäeva tööks on kaupade vedu ühest punktist teise. Sealjuures on veosekindlustuse puhul oluline meeles pidada, et kindlustusega kaasneva katte täpset ulatust ja mahtu saab paika panna kindlustuslepingu sõlmimisele eelnevate läbirääkimiste käigus.

Tavaliselt pakuvad veosekindlustuse kindlustusandjad võimalust hankida juurde ka erinevaid lisakaitseid, mis tähendab, et kindlustuskaitse alla mahuvad nii ettevõtte enda isiklik veetav kaup, kui ka selline kaup, mis on ostu-müügi tehingu objekt ja ka näiteks kauba kahjustamise kaitse ümberlaadimise käigus, veose hilinemisest tekkinud kahju jms.

Veosekindlustus on reeglina vajalik küll kõigile transpordiga tegelevate ettevõtetele, kuid sisuliselt võib veosekindlustuse sõlmida ka kauba müüja või ostja, kes soovib välistada olukorda, kus jäädakse ilma nii kaubast, kui ka kauba eest makstud/saadud rahast. Veosekindlustust on võimalik sõlmida kas ainult ühe veose tarbeks üksikpoliisina või siis kindlaks perioodiks sõlmituna (nt 1 aastaks).

Eelneva juures on oluline meeles pidada seda, et üks levinumaid hüvitise maksmisest keeldumise aluseid on, et transpordivahend, millega konkreetset kaupa veeti, ei vasta antud kaupa vedamisele kehtestatud tehnilistele nõuetele. Sellise olukorra välistamiseks tuleb tagada, et kaupa transporditakse alati vastavalt konkreetse kauba vedamiseks ettenähtud tingimustele.

Lisaks on olulisemad kindlustusandja vastutust piiravad alused sätestatud võlaõigusseaduse §-s 506, mille järgi ei kuulu üldiselt tekkinud kahju hüvitamisele, kui see tekitati veose vedaja, saatja või saaja poolt või kui kahju tekkis ebakorrektse pakkimise või kahjurite tegevuse tõttu.

Veosekindlustusega tagatud kaitseulatus sõltub küll konkreetsest lepingust ja valitud lisakaitsetest, kuid kõige levinumad näited veosega tekkinud kahjudest, millal veosekindlustuse kindlustusandja kahju hüvitab on kahjud, mille põhjuseks on näiteks:

•röövimine

•tulekahju

•liiklusõnnetus

•loodusõnnetus vm.

Kindlustusvõtja omab sealjuures üldiselt õigust valida, et kas soovib kindlustada kõikide riskide või mõne teatud riski vastu.

Kokkuvõttes on oluline meeles pidada, et ka veosekindlustuse puhul on tarvis hoolikalt lugeda kindlustustingimusi enne lepingu sõlmimist ja vajadusel küsida selgitavaid küsimusi ning veosekindlustuse lepingut, mis kõige paremini vastab teie kui kindlustusvõtja huvile ja vajadusele. Ja tähelepanelik tuleb olla olenemata sellest, et võlaõigusseaduse § 505 sätestab, et veose maismaal või siseveekogul vedamise riski kindlustamisel eeldatakse, et kindlustus katab kõiki veosega seonduvaid riske.