Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti on muutumas raskeveokite romulaks
Saksamaal on rohkem saastavatel sõidukitel oluliselt suurem teekasutusmaks, see teeb veoettevõttel teenuse osutamise vanade masinatega väga kulukaks, investeeritakse uutesse, keskkonnasäästlikesse masinatesse ja vanad veokid müüakse mujale. Samas suunas on liikumas ka näiteks Poola ning Stockholmi ja mitmetesse teistesse Euroopa linnadesse ei saa isegi sisse sõita veokitega, millel EURO 5-st madalam heitmenorm.
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni president Einar Vallbaum märkis kohtumisel, et kuna Eesti võtab kõik vanad masinad piiranguteta vastu, siis oleme juba praegu muutumas Lääne-Euroopa rakseveokite romulaks. “Tänane tegelik seis on ka see, et näiteks Poola transpordiettevõtted sõidavad Eesti poole vanade masinate ning läänesuunas moodsate ja nö puhtamate veokitega,” selgitas Vallbaum, et probleem pole mitte ainult Eesti sisevedude, vaid ka välismaiste raskeveokitega, mis siia või siit kaudu kaupa veavad.
Vallbaumi hinnangul oleks olukorra lahenduseks vanematele veokitele kõrgema teemaksu kehtestamine, nagu see on paljudes teistes riikides. "Euro VI on Lääne-Euroopas palju madalama teemaksuga ning CNG on näiteks Saksamaal üldse teemaksust vabastatud. Eesti peab mõtlema samas suunas, vastasel juhul pole lootustki meie transpordisektori ökoloogilist jalajälge alandada."
Autoettevõtete Liidu direktor Villem Tori ütles kliimaneutraalse transpordi võimalikkust kommenteerides, et veotransport toimub täna Eestis diislikütusega ning reaalset üleminekut elektrile lähima 50 aasta jooksul tema ei näe. “Elektritranspordile üleminekuks peab olema vaheetapp ja selleks on gaasiline kütus,” lisas ta.
Töötoas arutati, et eestlased on siiski jätkuvalt väga diisliusku ning hoolimata sellest, et aktsiisivahe on gaasil ja diislil väga suur, keskkonnasääst on gaasiga suur, sõiduautode ostuhinnas suurt vahet pole ja ka raskeveokite puhul tasuks gaasisõidukile üleminek ära juba paari aastaga, siis liikumine gaasikütuste suunas on Eestis teiste riikidega võrreldes täna veel aeglane.
Alexela juhatuse liikme Alan Vahti sõnul nõustusid töötoas osalenud eksperdid, et gaasisõidukitele ülemineku suurendamiseks ei piisa Eestis vaid ühest riigipoolsest meetmest, vaid tugevaks tõukeks on vaja välja töötada meetmete pakett, mis võib sisaldada nii teemaksusoodustusi, gaasisõidukite ostutoetusi ning piiranguid madalama saastenormiga sõidukitele. Lisaks saab avalikule sektorile palju teavitustööd ära teha ka erasektor.
“Muutuseks peavad autoostjad saama tuntava kasu, lisaks kindlustunde, et gaasiliste kütuste aktsiis püsib madalal tasemel ning veoettevõtete konkurentsivõime võrreldes naaberriikidega kasvab,” võttis Vaht kokku.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele