Tanklatesse on teel 100protsendiline biodiisel

“Põhjendus on, et kuskilt direktiivist leiti mingid paragrahvikesed. Tuleb anda võimalus naaberriikidele kommenteerida. Kulla inimesed – Lätis, Soomes ja Rootsis müüakse, Leedus tuleb müüki, aga nii ta on,” tõdes Kuuse.

Optimistliku stsenaariumi järgi võiks Neste MY müüki jõuda juulis lõpus. “Iseenesest on meil kütus Muugal mahutis olemas ja mitmes jaamas valmidus,” sõnas Kuuse.

Kuuse meelest on biodiisel Eestis biometaaniga võrreldes diskrimineeritud. “Olen ministeeriumites arutanud, et HVO (Neste MY tehniline nimetus – toim) on 100% jääkidest toodetud kütus, nagu biometaan. Aga biometaanil on kõikvõimalikult dotatsioonid ja aktsiis null. Samas HVO-l pole mingit maksusoodustust. Meie linnatransport liigub gaasi peal – see nõuab jumal millist investeeringut, uued gaasibussid, tanklad... Kütuseid käsitletakse Eestis väga ebavõrdselt,” leidis Kuuse.

Tema sõnul saab Neste MYst turule jõudes Eesti kõige kallim kütus, mida ei ole lihtne müüa. MY eelis on aga Kuuse sõnul külmataluvus. “Ainsana biokütustest saab seda ka talvel kasutada. Konkurent Orlen lisab diislile esimese põlvkonna FAMEt, see tekitab juba –5 kraadi juures probleeme – hakkab hanguma,” ütles Kuuse.

Samas tunnistas ta, et FAME on maailmaturul HVOst kaks korda odavam ja suvel on sellega konkureerida raske. Ka Lätis ei olevat MY ülearu populaarne. “Paar ettevõtet tangib. Tarbija jaoks on esikohal hind, siis kvaliteet ja bioküsimused on täitsa viimased,” möönis Kuuse.

MY müük edeneb hästi Soomes, kuna seal toetab Nestet ka omanik ehk riik. Näiteks on Kuuse sõnul mitu Soome linna võtnud MY kasutusele munitsipaaltranspordis. Veebruaris võtsid põhjanaabrid vastu ka seaduse, mis tõstab oluliselt biokütuse kasutamise kohustust. Neste konkurentide hinnangul annab seadus firmale sisuliselt monopoolse positsiooni, riik aga leiab, et otsest kohustust just Neste kütust osta siiski ei teki.