Prügi saab transportida ka torujuhtmes

Keskerakonna kontor vanalinnas. FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMEES  Foto: SANDER ILVEST, Postimees/Scanpix

Euroopa regioonide vahelise projekti Interwaste raames on valminud uuring „Tallinna vanalinna jäätmete torutranspordi süsteemi teostatavus- ja tasuvusanalüüs“, mida projektijuht Kristjan Mark tutvustas Tallinna Linnavolikogu keskkonnakomisjonile.

Avalikkusele juba korduvalt tutvustatud uuring pidi andma vastuse küsimusele, kas jäätmete torutranspordi süsteemi loomine Tallinna vanalinnas on põhimõtteliselt võimalik ja kui on, siis millistel tingimustel? Uuringu teostas keskkonna projektidega tegelev ettevõte AS Maves.

Uuringu põhisõnum on, et põhimõtteliselt ületamatuid takistusi jäätmete torutranspordi süsteemi rajamiseks ei ole, küll on probleemiks selle maksumus ja tasuvusaeg. Jäätmete torutranspordi kontseptsioon erineb täielikult tänasest jäätmekäitlusest Tallinna vanalinnas. Näiteks kogumispunktide arv väheneks kümme korda. Praegu on vanalinnas olmejäätmete kogumiskohti on ligi 400 ja kliendilepinguid on sõlmitud 1300.

Uuring selgitas, et vanalinna veopiirkond on keeruline, sest tänavate võrk on tihe ja tänavad kitsad, lisaks on palju maa-aluseid kommunikatsioone. Vanalinna piirkonnas elas eelmisel aastal 4906 elanikku, kuid märkimisväärne on just turistide poolt tekitatud jäätmete hulk. 2017. aastal külastas Tallinna 1,7 miljonit turisti. Praegu kogutakse jäätmeid jäätmemahutitesse, mida tühjendatakse massipiirangutega autodel olevate prügipressidega. Mõistagi oleks jäätmete torutransport efektiivsem, kuid piiranguks on, et torujuhe ei võimalda metalli ja klaasjäätmete kogumist.

Jäätmete torutranspordi süsteem koosneb maapealsetest kogumispunktidest ja maa all paiknevast torujuhtmest, mille kaudu liigub prügi kogumisjaama. Viimane peaks asuma väljaspool vanalinna. Ühte kogumispunkti kasutaks mitu korteriühistut või ettevõtet. Kogumispunktid võivad paikneda nii hoovides, hoonetes kui ka tänaval. Kui vanalinnas on korterelamu, siis torujuhtme kogumispunkti kaugus elanikest võiks olla 50 kuni 80 meetrit ja üks kogumispunk teenindaks umbes 150 elanikku ehk siis seda kasutaks mitu korteriühistut. Süsteemi tühjendatakse kaks korda päevas.

Projektis Interwaste osalevad kõrvuti Tallinnaga veel Cordoba, Porto, Eivissa ja Krakov, sest kõigil neil linnadel on jäätmekäitluse korraldamiseks üsna sarnased tingimused, eelkõige ajaloolise linnasüdamike näol. Prügi torujuhtme transpordi süsteemid on juba kasutusel mitmetes maailma linnades, sealhulgas ka Cordobas. Meile lähimad sellised süsteemid töötavad Helsingi sadama piirkonnas, aga ka Vantaas ning Espoos.

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150