Läti kavatseb osta 32 uut elektrirongi kokku 225 miljoni euro eest, mis on kolm korda suurem summa, kui eestlased oma rongide eest maksud, kirjutab uudisteportaal BNN.
„Läti probleem pole mitte ainult ülemaksmine, aga need heategijad tahavad kõigepealt osta rongid ja siis mõelda, kuidas neid kasutada,“ ütles Läti endine transpordiminister Anrijs Matiss.
Rongide ostmiseks korraldati kokku kolm hanget, kirjutab Bizness & Baltija, kellest võitjaks valiti lõpuks Hispaania firma Talgo. 225 miljoni euro suuruse hinnas sees on rongid ja nende ekspluateerimiseks vajalik varustus esimeseks viieks aastaks, samuti töötajate väljaõpe. Ka viimase hanke tulemused on vaidlustatud.
Matissi hinnangul on see hind ülepakutud. Ta viitas,et Eesti ostis 18 elektrirongi ja 20 diiselrongi 79,8 miljoni euroga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Minu arvates on igaühele selge, et need on kolm korda kallimad kui Eestis. Pole siis ime, et osa pakkumisel osalenuid, kes ei võitnud, süüdistasid võitjat ja kinnitasid, et nemad saanuks odavamalt hakkama,“ ütles Matiss.
Matissil jagus kriitikat ka infrastruktuuri ettevalmistuse kohta. Tema sõnul pole siiamaani teada, mis liinidel uued rongid sõitma hakkavad, kas ehitatakse uued perroonid, kas hakatakse kasutama uut võrku.
Tema hinnangul ei peaks ronge ostma enne, kui infrastruktuur on korda tehtud ja ühtne standard välja töötatud.
Eesti kuulutas oma rongihanke välja 2009. aastal ja selle võitis Šveitsi tootja Stadler Rail Group.
Seotud lood
Kas oled kunagi teinud äriotsuse, tuginedes vaid kõhutundele? Tõenäoliselt küll. Ettevõtluses on intuitsioonil oma koht, kuid tänapäeva kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas võib see osutuda petlikuks. Kuidas teha vahet tundel ja tegelikkusel? Vastus peitub andmetes. Andmetark juhtimine ei ole enam pelgalt suurkorporatsioonide pärusmaa, vaid edu võti igas suuruses ettevõttele.