GPS jälgimissüsteem võib jätta jalameheks

Politsei tabas Tartumaal Leedu päritolu autovarga, kes koos kaaslasega kasutas ära sõidukite võtmevaba süsteemi nõrkust ning üheskoos üritati viia kaks autot üle riigipiiri enne, kui omanik vargusest üldse teada oleks saanud. Sarnane vargustelaine oli Pärnus ka septembris.

„Arvestades, et aastate jooksul on Eestis varastatud autode arv kukkunud tohutult, siis seda enam paistavad silma sellised elukutseliste ja organiseeritud varaste n-ö hoogtööd,“ märkis Salva Kindlustuse kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt.

„Kui veel 10 aastat tagasi oli Eestis vargusi aastas üle tuhande, siis praeguseks on see kahanenud kuni paarisaja sõidukini.“

Kivirüüdi sõnul on selliste varguste puhul kahjud üldjuhul suured, sest autod on tavaliselt uued ning paraku võimalus sõiduk tagasi saada on väike, kuigi politsei tubli rahvusvahelise töö tulemusena on ka positiivseid näiteid.

„Autoomanikud saavad aga ise palju ära teha selliste varguste vältimiseks. Olulisemaks märksõnaks on siin oma võtmete kaitsmine,“ selgitas Salva kindlustusdirektor.

„Peamine on, et võtit ei tohiks hoida kohe välisukse juures, sest vargad võimendavad spetsiaalse seadmega ukse tagant võtme signaali autoni ja sõidavad lihtsalt minema. Lisaks tuleks silmad lahti hoida piirkonnas ringi tiirutavate kahtlaste välismaiste numbrimärkidega sõidukite osas.“

Ühe soovitusena toob Kivirüüt välja ka GPS jälgimissüsteemi kasutamise, mis suurendab tuntavalt sõiduki hilisemat leidmise võimalust.

Jalameheks 3-4 päevaga

Kahtlemata on tegemist on ühe tõhusaima kaitsevahendiga, kuid nende paigaldamisel tasub kindlasti uurida, kuidas see süsteem täpselt töötab?

Rentest AS klienditeeninduse juht Gert Vatt tunnistas täna eetris olnud Äripäeva raadiosaates „Ärikliendid roolis“, et nende autopargis on enam kui 1500 sõidukit ja üsna igapäevaseks probleemiks on saanud akuprobleemid autodega, millele on paigaldatud GPS jälgimissüsteemid.

„Isegi praeguste ilmadega, kui väljas on plusskraadid, piisab, kui auto seisab 3-4 päeva parklas ja enam ta käima ei lähe,“ tunnistas Vatt. „Need süsteemid on ikka päris suured energiatarbijad.“

Vatt soovitab süsteemi paigaldamisel uurida, kas see võimaldab ka sellist režiimi, mis paneb seadme süüte väljalülitamisel energiasäästlikku ooterežiimi. Seisvat autot ei ole reeglina vaja pidevalt jälgida ning need juhtumid, mil auto ilma käivitamata treileriga ära varastatakse, ei ole enam kuigi sagedased. Pigem kasutatakse kaugjuhtimispuldi info kopeerimist ja võtmeta käivitamist. Ehk nii kui autot sel moel varastama hakatakse, hakkab süsteem kohe uuesti täisvõimsusel tööle.

Võtmeta käivitamise puhul on veel teinegi nüanss, mis aku üleliigse koormuse tõttu võib jätta hommikul jalameheks. „Sellistel autodel kasutatakse geelakusid, mille soorituskõver on maksimaalne kuni lõpuni välja ja siis kukub täiesti ära. Vanematel autodel annab aku enda kesisest seisust juba varakult märku, geelaku aga ühel hetkel lihtsam enam käivita ja nii on,“ lisas teine saatekülaline, OÜ Tireman tegevjuht Hindrek Männik.

Eriti tähelepanelik tasub olla neil autoomanikel, kes kasutavad energiat kulutavaid lisaseadmeid, nagu eelmainitud GPS jälgimissüsteem või kaugjuhtimisega eelsoojendi. 

Männiku soovitus on, et enne talve tasub käia läbi mõnest remonditöökojast ning lasta aku seisukord üle mõõta. Kui see on juba üsna kehv, siis välja vahetada.

Samuti on tema sõnul kasulik vähemalt kord aastas aku maha võtta ja see korralikult täis laadida, sest tihtipeale sõidavad inimesed lühikesi otsi, mille jooksul ei jõua aku end korralikult täis laadida.

Kuula saadet Ärikliendid roolis: mida teha, et talv ei üllataks?