Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallink vedas rohkem reisijaid, aga kasum vähenes
Tallink vedas tänavu kolmandas kvartalis kokku 2,9 miljonit reisijat, mida on 1,2% rohkem kui eelmise aasta samal ajal. Kontserni kolmanda kvartali auditeerimata müügitulu kasvas 0,3% ja oli 283,6 miljonit eurot.
Ettevõtte kulumieelne ärikasum ehk EBITDA oli kolmandas kvartalis 71,1 miljonit eurot. Eelmisel aastal samal ajal oli tulemus parem, jäädes 75,4 miljoni juurde. Puhaskasum kahanes samuti, sedapuhku eelmise aasta kolmanda kvartali 47,8 miljoni euro tasemelt tänavu 46,1 miljoni euro juurde.
Tallinn teatas, et selle aasta kolmandas veerandis olid müügitulu peamised mõjutajad reisijate arvu ja kaubaveoühikute suurenemine kõigis geograafilistes segmentides, aga samas ka suurenenud kütusekulu, kuivõrd maailmaturu hinnad on tõusnud. Neljanda aspektina toob Tallink välja prahitulude vähenemise eelmise aasta sama ajaga võrreldes, sest prahiti välja vähem laevu.
Kasv igalt liinilt
Kolmandas kvartalis kasvas kontserni laevaliinide müügitulu peaaegu igal pool, kus Tallink tegutseb – müügitulu kasv oli kokku 4,2 miljonit eurot.
Kontserni Eesti–Soome laevaliinidel kasvas reisijate arv 1,2% ehk rohkem kui 18 000 reisija võrra, 1,5 miljoni reisijani. Segmendi kogu müügitulu kasvas 4,1% ja oli kolmandas kvartalis 100,8 miljonit eurot. Eesti–Soome segmendi tulemused edenesid 8,8% ja olid 31,3 miljonit eurot.
Soome–Rootsi laevaliinide kolmanda kvartali reisijate arv kasvas eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 0,5%. Kaubaveoühikute müük kasvas aastaga 7,9%. Müügitulu oli 103,9 miljonit eurot, mis on eelmisest aastast veidi vähem, siis jäi tulemus 104,4 miljoni euro juurde. Segmendi tulem vähenes peamiselt suurema kütusekulu tõttu 2,1 miljoni euro võrra ja oli 15,8 miljonit eurot.
Eesti–Rootsi laevaliini müügitulu kasvas kolmandas kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 0,6%. Müügitulu kasvu toetas 1,1% suurem reisijate arv ja 6,8% suurem kaubaveoühikute arv. Segmendi tulem vähenes peamiselt suurema kütusekulu tõttu 1,6 miljoni euro võrra ja oli 6,3 miljonit eurot.
Läti–Rootsi laevaliini müügitulu kasvas kolmandas kvartalis aastaga võrrldes 2,4%. Müügitulu kasvu toetas 3,6% suurem reisijate arv ja 16,5% suurem kaubaveoühikute arv. Segmendi tulem püsis kolmandas kvartalis samal tasemel eelmise aastaga ja oli 4,4 miljonit eurot.
Kasum vähenes
Kolmandas kvartalis vähenes Tallinki brutokasum eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3,5 miljoni euro võrra ja oli 78,5 miljonit eurot. Kulumieelne ärikasum (EBITDA) vähenes 4,3 miljoni euro võrra ja oli 71,1 miljonit eurot. Kontserni kolmanda kvartali tegevustulemit mõjutasid eelmise aastaga võrreldes peamiselt 2,9 miljoni euro võrra väiksemad prahitulud, sest välja prahiti vähem laevu, aga ka kütuse maailmaturuhindade tõusust tulenev kütusekulu suurenemine, mis avaldas negatiivset mõju kõikide geograafiliste segmentide tulemile.
Hetkel kuum
Kontserni auditeerimata puhaskasum oli kolmandas kvartalis 46,1 miljonit eurot ehk 0,069 eurot aktsia kohta. Eelmise aasta samal ajal oli puhaskasum 47,8 miljonit eurot ehk 0,071 eurot aktsia kohta.
Üheksa kuud: käive ja kasum vähenesid
Tänavu esimese üheksa kuuga vedas Tallink kokku 7,5 miljonit reisijat, mida on ligi 70 000 reisija võrra rohkem kui eelmise aasta samal ajal.
Kontserni esimese üheksa kuu auditeerimata müügitulu vähenes 1,5% võrra ja oli kokku 723,2 miljonit eurot. Kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 118,8 miljonit eurot. Möödunud aasta samal perioodil oli tulem parem, jäädes 129,5 miljoni juurde. Puhaskasumiks kujunes 41,8 miljonit eurot. Eelmisel aastal samal ajal jäi see 45,4 miljoni juurde.
Tallinki teatel mõjutasid ettevõtte üheksa kuu finantstulemusi ühelt poolt kruiisilaeva Baltic Princess 68 päeva kestnud hooldus- ja remonditööd, eelmise aastaga võrreldes väiksem prahitulu, kütuse maailmaturuhindade tõusust tulenev suurem kütusekulu kui ka konkurentsist tulenev hinnasurve piletihindadele.
2018. aasta kolmandas kvartalis moodustasid kontserni investeeringud 5,6 miljonit eurot. Valdav osa investeeringutest olid seotud laevade kajutite ja avalike alade uuendamisega. Investeeringuid tehti ka veebipõhiste broneerimis- ja müügisüsteemide arendamisse.
Kontserni netovõlg vähenes kolmandas kvartalis 24,8 miljoni euro võrra ja oli kokku 422,3 miljonit eurot. Netovõla ja EBITDA suhe oli kolmanda kvartali lõpu seisuga 2,9.
Kontsernil oli raha ja raha ekvivalente kokku 93,0 miljonit eurot (30. septembril 2017 80,2 miljonit eurot) ja kasutamata krediidilimiite 75,0 miljonit eurot (30. septembril 2017 7,3 miljonit eurot).
Seotud lood
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.
Enimloetud
3
“Meil on kauplusi ilmselgelt liiga palju”
6
Saksa politsei võtab kasutusele uued töötõendid, kuidas neid ära tunda?
Viimased uudised
“Meil on kauplusi ilmselgelt liiga palju”
Konverentsid
Hetkel kuum
Eesmärgiks Baltimaade esimene LEED Platinium sertifikaat
Kaubaveomaht Euroopas kasvab, kuid veovõimekus pigem kahaneb
Saksa politsei võtab kasutusele uued töötõendid, kuidas neid ära tunda?
Reeglid on riigiti erinevad, kuid karistused kutselistele juhtidele karmistuvad kõikjal
“Meil on kauplusi ilmselgelt liiga palju”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele