Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rail Balticu rong kisub rööbastelt maha
Äripäeva sõsarleht Delovõje Vedomosti küsis Eesti Raudtee nõukogu endise esimehe ja transiidieksperdi Raivo Vare käest ühe lihtsa küsimuse: kas meile on Rail Balticu projekti vaja?
Lühidalt sellele küsimusele Varel vastata ei õnnestunud. Tema pikast ja argumenteeritud vastusest jääb aga vägisi mulje, et ühise raudtee rajamisel on kolm Balti riiki sattunud tegelasteks Ivan Krõlovi valmi „Luik, haug ja vähk“.
Esitan teile lihtsa küsimuse: Rail Baltic – kas meile on seda projekti vaja?
Vastus teie küsimusele on selline: jah, on vaja. Kuid küsimus on, millisel kujul.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ja millisel siis?
See projekt sõltub Euroopa rahadest, mille saamise tingimused on ammu paigas. Kui muuta tingimusi, tähendab see projekti külmutamist aastateks. Muide, meil pole selle pärast vaja muretseda, selle töö teevad ära leedukad, nemad saboteerivad projekti täiskäigul.
Rahvusvahelised konsultatsiooniettevõtted Civitta Eesti AS ja DB Engineering & Consulting alustasid Rail Baltic Muuga multimodaalse kaubaterminali tehnoloogiliste ja ruumiliste vajaduste analüüsi läbiviimist, mille eeldatav valmimise tähtaeg on september 2017.
Logistika korraldamisel ei piisa tööülesande edastamisel ainult autojuhile saadetud sihtkohast ja kellaajast. Juhil peab olema ühes kohas kogu tööks vajalik info ning kontoritöötajad peavad nägema, kas ülesanne on vastu võetud, kuidas töö edeneb ja kas midagi on muutunud, selgitab GPS-jälgimislahendusi ja telemeetriateenuseid pakkuva Metrotec OÜ juhataja Aare Mukk.