Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti ei toeta elektriautot
Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus CO2-kvootide müügist teenitud raha lõppemise järel ei toetata elektriautode soetamist ega tarbimist, kirjutab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu tegevjuht Sulev Narusk.
Ainus meede, mis Eesti transpordi arengukavasse elektriautidega seoses sisse kirjutatud, on tagada senise kiirlaadijate võrgu toimimine. Kuna ka praegu, vaatamata igasuguste toetuste puudumisele, suureneb tasapisi elektriautode arv (taksod, Teslad), siis on kohe otsas laadimisjaamade võimekus elektriautosid teenindada.
Teises kvartalis ei müüdud Eestis ühtegi elektriautot ega pistikhübriidi. Kurb statistika, mis ülejäänud Euroopa Liidu müüginumbrite taustal võib jätta mulje, nagu eestimaalasele oleks elektriauto eriti vastumeelne transpordivahend. Euroopa Liidu riikides on aga esimesel poolaastal elektriautode ja pistikhübriidide müük võrreldes mullu sama perioodiga pea kahekordistunud.
Saksamaa valitsus sai pärast kuid väldanud vaidlusi lõpuks paika maksusoodustuste ja toetuste paketi mahus miljard eurot, mille eesmärk on suurendada elektriautode arvu Saksamaa teedel.
Pärast 17 miljoni euro investeerimist elektriautode kasutuselevõttu Eestis lõpetas riik ostutoetuse jagamise, aga eesmärkide saavutamist silmapiiril ei paista.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.