Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
TJA tellib Rail Balticu mõjude hüvitamise analüüsi
Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) tellib riigihankega Rail Balticu raudteega kaasnevate mõjude analüüsi, et hinnata trassiäärsetele maa- ja majaomanikele kahjude õiguspärase korvamise korraldust.
Analüüs hõlmab Eesti seadusandluse piisavust ja rakendamiskogemust nii maade omandamisel kui kaudsete mõjude korvamisel. Lisaks annab tellitav uuring ülevaate teiste riikide analoogsete projektide kahjude korvamise praktikast.
Valmiv analüüs võiks Rail Balticu projektijuhi Miiko Perise sõnul olla aluseks Rail Balticu rajamisest tingitud mõjude üle kaalutletud otsuste tegemiseks. “Analüüs peab andma vastuse, milline kompensatsioonisüsteem on Rail Balticu trassist mõjutatud maa- ja koduomanikele täna seadustega tagatud ning kuidas on keerulisemad küsimused lahendatud teistes Euroopa riikides,” ütles Peris. “Vajadusel esitab analüüsi teostaja ka põhjendatud ettepanekud täna kehtiva seadusandluse muutmiseks.”
Juulis valis Rail Balticu juhtkomitee välja parima võimaliku trassilahenduse, mida hakatakse eelseisva sügise ja talve jooksul avalikul aruteludel tutvustama. Rail Balticu planeeringute peaspetsialist Andres Lindemann ütles ERRile, et et kõigile sobiva lahenduse väljatöötamine on pea võimatu.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.