Enamlevinud vead töölepingu vormistamisel

"Paraku ei ole meist keegi kaitstud eriarvamuste või isegi töötrauma eest. Sellisel juhul ei paku eespool nimetatud tüüptingimuslik lause töölepingus ja väide, et töötaja on tutvunud töökorralduse reeglite, tuleohutusjuhendi ning kõikvõimalike muude ohutusjuhenditega, tööandjale mingit kaitset. Tööandja peab ikkagi tõendama, et ta on konkreetset dokumenti töötajale  tegelikult tutvustanud. Ainus viis ennast sellise olukorra eest kaitsta, on vajalike dokumentide füüsiline olemasolu ja kuupäevaga fikseeritud töötaja allkiri tema juhendamise kaardil või dokumendil," soovitab Kruusalu.

Kuna tööleping koormab tööandjat, võrreldes võlaõiguslike lepingutega, oluliselt rohkem, siis tekib tööandjatel aeg-ajalt kiusatus panna töölepingule pealkirjaks hoopis töövõtuleping või käsundusleping. Paraku ei anta Kruusalu sõnul endale aru asjaolust, et kui töö tegija allub tööandja juhtimisele ja kontrollile töö tegemise aja, koha ning viisi suhtes, siis vaidluse korral võidakse niisugune leping pealkirjast hoolimata, tunnistada töölepinguks koos sellest tulenevate tagajärgedega. Enamasti juhtub see siis, kui võlaõiguslik leping, tihtilugu ka mitu korda järjestikku pikendatud, tööandja poolt töö tegijale ebasobivatel tingimustel, lõpetatakse. "Tagajärgedeks võib olla võlaõigusliku lepingu tunnistamine töövaidlusorgani poolt töölepinguks, koos sellest tulenevate hüvitiste ja teiste tagasiulatuvate nõuetega, nagu näiteks kasutamata puhkusetasu ja ületunnitasu nõuded. Seetõttu peaks tööandja lepingu tüübi valikul hoolikalt kaaluma, kas tehtava töö iseloomus on ülekaalus töölepingu või võlaõigusliku lepingu tunnused, et vältida ebasoovitavaid ja pahatihti kulukaid tagajärgi," lisas ta.

Kruusalu sõnul on korralik tööleping nagu rätsepaülikond, mis on tehtud, arvestades selle kasutaja vajadusi. "See ei tähenda, et tootmisettevõttes peaks kõikide sama töö tegijatega olema sõlmitud eraldi sisuga töölepingud. Piisab, kui internetist leitud töölepingu näidise asemel on koos spetsialistiga koostatud tööandja spetsiifilisi vajadusi arvestav tasakaalustatud lepingu tüüpvorm."

"Spetsialist oskab ka internetist leitud näidise vajalikul määral ümber kohandada. Hakkab aga valdkonda mittetundev isik seda tegema, siis tihti võib tulemus olla võrreldav olukorraga, kus kellelegi antakse kätte tükk riiet ja lõiked, ning eeldatakse hästiistuva ülikonna valmimist," selgitas Kruusalu.

* Tiit Kruusalu esineb praktilises töötoas „Kuidas vormistada ettevõtte vajadustele vastav tööleping?“ 27.novembril. SIIT.

Tutvu töötoa sisu ja registreerimisinfoga