Eesti Laevaomanike Liit juhib tähelepanu Eesti laevanduse viletsale seisukorrale, mille tõttu lahkus tänavu viimane arvestatav kaubalaev Eesti lipu alt.
"Euroopa Liidu liikmesmaade laevade konkurentsivõime parandamiseks on EL juhtnööride kohaselt lubatud laevanduse arendamiseks mitmesuguseid riiklikke regulatsioone. Neid võimalusi on seni kasutanud kõik EL mereäärsed liikmesriigid peale Eesti. Seetõttu lahkus tänavu viimane arvestatav kaubalaev Eesti lipu alt," kirjutab laevaomanike liidu nimel Enn Kreem.
Homse Euroopa merepäeva eel meenutab laevaomanike liit paari aasta eest valminud Eesti merenduspoliitika arengukava. "Nüüd käib arutelu selle realiseerimise võimaluste ümber. Positiivsete lahenduste korral võib loota, et sel kümnendil muutub mereäärne Eesti taas mereriigiks, et laevad tulevad Eesti lipu alla, luuakse uusi töökohti, säilib eesti merekultuur ja merekeel ning merendus toob suuremat kasu Eesti majandusele," seisab liidu pressiteates.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Euroopa Liidus on merenduse arendamine loomulik ja perspektiivikas. Meil on kokkupuude kahe ookeani ja viie merega, EL 22 liikmesriiki asuvad rannikul, neist 8 Läänemere ääres, kus iga päev on teel ligi 2000 laeva. Merenduse mõjupiiridesse jääb umbes pool EL rahvastikust, kust tuleb ka pool SKP-st. Laevaliiklust nimetatakse Euroopa Liidus eluandvaks vereringeks, sest 90% välis- ja 40% sisekaubandusest kulgeb mööda vett, sellest 15% mööda Läänemerd," selgitas Kreem.
Euroopa merepäevaga tahab Euroopa Liit juhtida inimeste tähelepanu meresektori kasvavale osale meie elus.
Autor: aripaev. ee
Seotud lood
Laonduses toimuvad muutused ei käi ammu väikeste sammudega, vaid areng on hoogne ja igapäevane. Kui veel hiljuti tähendas automatiseerimine peamiselt roboteid, siis nüüd räägitakse üha enam sellest, kuidas kogu ladu tervikuna targemaks muuta. Tehisintellekt, andmepõhine juhtimine ja väiksemad, kliendile lähemal asuvad laokeskused on suund, kuhu ollakse teel.