Ekspordi kasv juulis kiirenes 

Statistikaameti andmetel kiirenes ekspordi aastane kasv juulis 12 protsenti, mis oli nelja protsendipunkti võrra kõrgem kui juunikuus.

Järgneb majandusministeeriumi kommentaar:

 Ligi poole ekspordist Venemaale moodustavad masinad ja seadmed, mida suures osas reeksporditakse Eesti kaudu teistest Euroopa Liidu riikidest Venemaale.

Impordi aastakasv jäi juulis eelmise kuu tasemele ja ulatus 14 protsendini. Kuna ekspordihinnad olid juulis juba aastatagusest perioodist mõnevõrra madalamad, siis ekspordi reaalkasv kiirenes 14 protsendile. Samas impordihinnad olid veel 3 protsendi võrra kõrgemad kui aasta tagasi ja impordi reaalkasv oli 11 protsenti. Ekspordi kasvu kiirenemine aitas langetada kaubavahetuse bilansi puudujääki juuniga võrreldes 95 miljoni euroni, kuid aastagusest perioodist oli defitsiit ligi kolmandiku kõrgem.

Enim kasvas juulis aastaga mineraalsete kütuste eksport 30 protsenti, mille osas oli ka kuine kasv tugev 21 protsenti. Samas kütuste väljavedu oli eelmise aasta juulis üksjagu madalal tasemel. Oluliselt kiirenes juulis metallide ja metalltoodete ekspordi aastane kasvutempo 18 protsendini, mille taga oli eelkõige metallkonstruktsioonide tugev müügikasv. Hoogsalt jätkus ka keemiatoodete eksport. Suurima osatähtsusega masinate ja seadmete aastane ekspordikasv jäi koguekspordi kasvust poole madalamaks, mida pidurdas Rootsi ja Hiina suunalise ekspordi kahanemine.

Impordi aastakasvu vedasid juulis sarnaselt ekspordiga mineraalsed kütused, mille sissevedu kasvas viiendiku võrra, ent ka impordis oli nende aastatagune võrdlusbaas suhteliselt madal. Masinaid ja seadmeid toodi sisse koguimpordiga samas tempos. Jätkuvalt kiirenes keemiatoodete impordi aastane kasv 25 protsendini, mida toetas nii tugev ekspordinõudlus kui ka siseturu nõudlus.

Augustis on nii ekspordi kui ka impordi aastatagune võrdlusbaas juba märgatavalt kõrgem, kui kahel eelneval kuul, mistõttu kasvutempode kiirenemist ei ole enam loota. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstusettevõtetest 60 protsenti teatas augustis eksporttellimuste jäämisest tavapärasele tasemele, mis oli sama kui eelneval kuul. Samas langes nelja protsendipunkti võrra nende ettevõtete osatähtsus, kes ootasid tellimuste suurenemist ning samas suurusjärgus tõusis nende firmade arv, kelle eksporttellimused võivad kahaneda.

Augustis langes taas majandususaldusindeks Euroopa Liidus tervikuna, kuid Eestis majandususaldus tõusis 0,6 punkti 102,6-ni. Üle pikaajalise keskmise on majandususaldus veel peale Eesti Lätis ja Rootsis. Meie peamistest kaubanduspartneritest tõusis augustis majandususaldus Lätis, jäi samaks Rootsis ning langes Soomes, Saksamaal ja Leedus.