Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Energiahindade tõus jätab Eesti ettevõtted ilma 300 miljonist eurost
KPMG analüüsi „Energiahinna muutuste mõju Balti ettevõtetele“ tulemuste põhjal on Läti energiahinna tõusu suhtes Baltikumi kõige tundlikum riik.
KPMG lähtus eri energialiike hõlmava analüüsi põhistsenaariumis eeldusest, et kütusehinnad tõusevad vahemikus 2011-2016 kokku 25, soojusenergia 19 ning elektrienergia 13 protsenti. „Meie analüüsi üheks peamiseks eesmärgiks oli tuua väljamajandussektorid, mida hinnatõus eriti ohustab ja kus juhtkonnad peaksid välja töötama tegevusplaani hinnatõusust tulenevate kuludega toime tulekuks,” ütles KPMG Baltics OÜ juhtivaudiitor ning energiasektori juht Eestis Indrek Alliksaar.
Eestis kannatab energiahindade tõusu tõttu absoluutarvudes kõige rohkem tööstussektor ning Lätis ja Leedus transpordisektor. Kõige vähem mõjutab energiahindade kõikumine kaubandus- ja teenindussektorit, kuna seal on energia osa üldkuludes suhteliselt väike.
KPMG Baltikumi energiasektori juht Gregory Rubinchik ütles, et transpordisektori kuludest moodustas energia Lätis 30,7 ning Eestis ja Leedus ligi 10 protsenti.
Balti riigid kulutavad energia impordile 13 protsenti SKP-st, mis on märgatavalt kõrgem kui teistes Euroopa Liidu riikides. Arvestades fossiilsete energiaressursside hinnatõusuga kulutavad Balti riigid 2020. aastal märkimisväärse osa oma SKPst energia impordile, mis vähendab nende majanduse efektiivsust ning ohustab pikas perspektiivis majanduskasvu.
Balti riike iseloomustab ka väga madal energiatarbimise efektiivsus – see on peamine kõrge energiakulu ning suure impordisõltuvuse põhjus. Energiatarbimise efektiivsust saab hinnata mõõtes naftaekvivalendi kulu kilodes 1000 euro SKP kohta.
Hetkel kuum
Kui võtta Euroopa keskmiseks 100 protsenti, siis 2009. aastal oli Eestis ja Lätis kulu ligi 430 ning Leedus 315 protsenti. Samas kui Soomes oli SKP energiakulu vaid 57 protsenti Euroopa keskmisest kõrgem, kuigi riik asub Eestist põhja pool ning nõudlus energiaressursi järele on sarnane.
KPMG energiauuringu tähelepanekud
•50% uuringus osalenud suurte ülemaailmsete energiaettevõtete juhtidest arvab, et toornafta hind jääb vahemikku 111-130 dollarit barrel.
•40% vastanuist väidab, et energia hinna tõus on üks kahest peamisest väljakutsest, millega suured energiatootmisettevõtted silmitsi seisavad. Hinnatõusu järel on teisel kohal majandusregulatsioonid.
•Vahe maagaasi ja toornafta hindade vahel suureneb veelgi, kuna maagaasile pakub konkurentsi põlevkivigaas.
•On vaja suuri investeeringuid, et muuta energia tootmise protsessi ja leida uus tasakaal kütuseliikide vahel, st liikuda enam gaasi kasutamise suunas.
Seotud lood
Eestis ja mujal Baltikumis on suurenenud nõudlus vastupidavate ja kõrge töökindlusega veolahenduste järele, eriti teedeehituses ja suurtes infrastruktuuriprojektides, kus tehnika peab taluma äärmuslikke töötingimusi.
Enimloetud
1
3
Rimi Eesti tarneahelajuht Taavi Kivisalu ja Rimi Eesti logistikakeskuse operatsioonide juht Heigo Paglant jagavad kahe ettevõtte liitumise kogemusi põhjalikumalt 7. aprillil toimuval konverentsil Laoseis 2026.
Viimased uudised
Rimi Eesti tarneahelajuht Taavi Kivisalu ja Rimi Eesti logistikakeskuse operatsioonide juht Heigo Paglant jagavad kahe ettevõtte liitumise kogemusi põhjalikumalt 7. aprillil toimuval konverentsil Laoseis 2026.
Konverentsid
Hetkel kuum
Mis firmal tegid tööjõumaksud suurima kasvu?
Kui suure tõusu saab ausalt naftahinna arvele panna?
Rimi Eesti tarneahelajuht Taavi Kivisalu ja Rimi Eesti logistikakeskuse operatsioonide juht Heigo Paglant jagavad kahe ettevõtte liitumise kogemusi põhjalikumalt 7. aprillil toimuval konverentsil Laoseis 2026.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele