Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parts: EL peab investeeringute jagamisel arvestama liikmesriikide erinevusi
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles Brüsselis toimuval Euroopa Liidu transpordinõukogu transpordivõrgustike (TEN-T) arutelul, et liidusisese logistikasektori ja infrastruktuuri arendamisel tuleb arvestada liikmesriikide erinevusi.
Partsi sõnul kasvab uuringute kohaselt järgneva 20 aasta jooksul Läänemere piirkonnas kaubavedu meritsi 30 protsenti, konteinervedu 140, rongireisijate arv 100, lennureisijate arv 80 ja autotransport samuti peaaegu 100 protsenti. „Neid andmeid aluseks võttes on selge, et meie ees on suur väljakutse: vaatamata hetke rahanduslikule seisule ja meeleoludele tuleb tagada et, transpordi taristu suudaks seda mahtu teenindada,“ ütles ta. „Siinjuures tuleks teha etteulatuvaid investeerimisotsuseid koos erasektoriga.“
Õigesti fokuseeritud transpordiinvesteeringud on ministri sõnul oluline Eesti majanduse ja inimeste heaolu kasvuks. „Täna poliitilise heakskiidu saanud Euroopa transpordivõrgustike lepe annab tulevikku investeeringuteks hea raami,“ lisas ta.
„Eesti peab samuti oluliseks piiriülese mõjuga projektide elluviimist,“ ütles Parts. „Siinkohal on hea näide Rail Balticu raudteeühendus, mis koridorina hõlmab põhjast nii Skandinaaviat kui Venemaad ja teiselt poolt Lääne-Euroopat,“ lisas minister.
Artikkel jätkub pärast reklaami
TEN-T on Euroopa Liidu sisene transpordivõrgustik, mis hõlmab 95 700 km maanteid, 106 000 km raudteid, 13 000 km siseveeteid, 411 lennujaama ja 404 meresadamat. Enamik neist ühendustest ja transpordisõlmedest on juba olemas.
TEN-T võrgustikku on praeguseks investeeritud üle 400 miljardi euro, mis on aidanud lõpule viia ja vastastikku siduda liikmesriikide transpordivõrke ja ületada tehnoloogilisi takistusi liikmesriikide vahel.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.