Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
DPD: Kütuselisa erinevus sõltub ka transpordiviisist
ASi DPD Eesti müügi- ja turundusjuht Janek Kivimurd ütles, et ettevõtete kütuselisatasude arvestamise määr on erinev kahel põhjusel, esiteks arvutamise alused on erinevad ning teiseks on ka erinev transpordiviis.
Järgneb Janek Kivimurdi kommentaar:
Miks ei ole üle transpordisektori samad kütuse lisatasu arvestamise alused? Arvan, et kaks olusemat põhjust on siin järgmised:
Firmad on transporditeenuse baashinnakirjad välja töötatud eri ajal ning arvesse võttes selle perioodi kütuse baashinda. Kütuse hinna tõustes kajastub muutus ka baashinna tõusus kütuselisatasu võrra. Hinnakirjade aluste ühtlustamine ja võrdsustamine ei oleks vaba konkurentsi ning kliendi huvides.
Teisalt, erinevad transpordifirmad kasutavad kaupade toimetamisel erinevat transpordiviisi, sealjuures neid omavahel kombineerides, näiteks meretransporti maismaatranspordiga. Lisaks keskenduvad veofirmad erinevatele geograafilistele piirkondadele. Ühtsete aluste paikapanemine oleks äärmiselt keeruline.
Möönan, et praeguses kütuse lisatasu arvestamise aluste ja lahenduste külluses orienteerumine nõuab klientidelt teatud pingutust. Kuid lõppkokkuvõtteks on kütuse lisatasu üks hinnakomponent ning teenusepakkujate ühine kokkulepe ei teeniks siiski vabakonkurentsi ja kliendi huve.
Pean tunnistama, et ei ole ka kuulnud, et mõnes riigis oleks transpordisektoris samased alused kütuselisatasu arvestamisel ja usun, et seda just ennekõike eelpool mainitu valguses.
Energiakandjate hinnad on olnud väga muutuvad ja ilmselt püsivad muutuvana ka tulevikus. Kütuse lisatasu rakendamise eesmärk on hoida ja kajastada võimalikult läbipaistvana kütusehindade muutust ja mitte ennustusele tuginedes "igaks juhuks" lisada transpordi baashindadele kohe suure varuga protsent. See ei oleks kliendi suhtes aus.
Seotud lood
Konkureerivate teenusepakkujate veohinnas lisana arvestatavate kütuselisatasude koefitsientide erinevusest ei maksa ära ehmatada, sisuliselt on need võrreldamatud.
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.
Enimloetud
1
Stefan Andström: „Kui vaadata Soomest lõuna poole, siis kõikjal autoturud kasvavad. Peale Eesti.“
Viimased uudised
Tulevikus plaanitakse hakata vedama ka poolhaagiseid
Trump vastas ülemkohtu otsusele üleilmse 15protsendilise tollimaksuga
Konverentsid
Hetkel kuum
Stefan Andström: „Kui vaadata Soomest lõuna poole, siis kõikjal autoturud kasvavad. Peale Eesti.“
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele