Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soomes napib veoautojuhte
Helsingi piirkonna kaubanduskoja hinnangul napib logistika alal nii veoautojuhte kui ka nende väljaõpetajaid, kirjutab Helsingin Sanomat.
Logistikas tekib 2020. aastaks juurde hinnanguliselt 18 000 töökohta. Juba praegu kipub autojuhte nappima.
Suurimate probleemidena näevad ettevõtted tööaega, töökoha taotlejate vähest kogemust ja taotlejate väljaõpet. „Uusimaa ametikoolides on aastas kuskil 200 selle ala õpilast, ettevõtete vajadus oleks märkimisväärselt suurem“ räägib Helsingi piirkonna kaubanduskoja projektijuht Katja Utti-Lankinen.
Koolitusele esitavad väljakutse kõrged nõudmised õpetajatele, mille kehtestab maanteeliikluse õpetajate ametioskuste direktiiv. „Ametioskuste direktiiv ja muud pädevusnõuded on viinud selleni, et logistika valdkonna koolitaja pädevuse saavutamine võtab aega üle kümne aasta,“ märgib Utti-Lankinen.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uusimaal on hõivatud 23% Soome logistika valdkonna töötajatest ja piirkonna ettevõtted annavad 48% riigi logistikakäibest. Logistika ala ettevõtetes oli Soomes 2010. aastal Helsingi piirkonnas 50 000 töökohta.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.