Eesti aitab tõhustada Ukraina õiguskaitseteenistuste tehnilist võimekust, et parandada nende suutlikkust tegeleda tulemuslikumalt varastatud sõidukite salakaubanduse vastase võitlusega.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on rahvusvaheline varastatud sõidukite salakaubandus keeruline kuriteo liik, mida iseloomustab suur kuritegelik kasum ja madal avastamise risk. „Kuritegelikud rühmitused kasutavad varastatud sõidukeid näiteks rahapesuks ja varjatud maksevahenditena, terroristlikud rühmitused aga autopommide valmistamiseks,” ütles Paet. Välisminister lisas, et Ukraina on oma geograafilise asukohta tõttu kujunenud Euroopa Liidust ja Põhja-Ameerikast varastatud sõidukite sihtriigiks, aga ühtlasi ka transiitriigiks teistesse idapoolsetesse maadesse.
Välisministri sõnul mõjub varastatud sõidukite salakaubandus negatiivselt ka Ukraina rahvusvahelisele mainele ning Ukraina kodanike õigluse- ja turvatundele. „Seetõttu on igati oluline toetada Ukraina õigusteenistusi nende pingutustes selle kuriteoliigi vastu võitlemisel. Selle töö tulemusel vähenevad kuritegelike organisatsioonide ebaseaduslikud sissetulekuid, mis omakorda suurendavad maksude laekumist ja seeläbi kaudselt ka kogu regiooni turvalisust,” rõhutas ta.
Käesoleva projekti raames teeb Eesti Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond koostööd Ukraina Siseministeeriumi Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusega. Eesti poolse abi toel varustatakse Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse majandusekspertiiside labor ja 38 regionaalset sõidukite ekspertiisibürood eriseadmete ning ukrainakeelse Euroopa Politseiameti sõidukite identifitseerimise infosüsteemiga „EuVID“ (European Vehicles Identification Database).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti toetab Ukraina õiguskaitseteenistuste töö tehnilise võimekuse parandamist käesoleva ja järgmise aasta jooksul ligi 74 000 euroga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Laonduse arengut suunavad mitmed megatrendid, nagu tehnoloogia areng, globaliseerumine, keskkonnasäästlikkus, rahvastiku vananemine ja väärtushinnangute muutumine. Need trendid toovad kaasa vajaduse digitaliseerimise ja automatiseerimise järele, rohetehnoloogiate integreerimise ning töötajate oskuste arendamise vastavalt muutuvatele nõudmistele.