Autor: Jaana Pikalev • 16. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Äriseminaril jäi selgelt kõlama Eesti-Vene piiripunktides valitsev olukord, kus kaubavedu ja ka turismi takistab suuresti piiripunktide läbilaskevõime. Näitena toodi olukordi, kus piiriületamine võttis aega kuni 10 tundi,“ sõnas Sarapuu. „Eriti valusalt puudutab see just väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, kes ei tarni naaberriiki oma toodangut suurtes kogustes või väga sageli.“

Abilinnapea sõnul eeldab aga mistahes majandussuhete loomine paremat riikidevahelist koostööd. „Meie riigi juhtidele meeldib tutvustada Eestit kui edumeelset ja innovatiivset e-riiki, kuid paraku ei suudeta seda innovatiivsust edumeelselt rakendada piiriüleses koostöös meie idanaabritega,“ tõdes Sarapuu.

„Tallinn võib juba praegu väita, et kõige enam välisturiste saabub meile Soome järel just Venemaalt ja see number kasvab ka kõige kiiremini. Turism ei ole aga ainus, mis peaks meie naabreid meie juurde meelitama ning seetõttu vajavad kiiremas korras lahendamist just probleemid piiril – suurendades piiripunktide läbilaskevõimet jms,“ nentis abilinnapea. „Tallinnal on väga palju eeliseid, mis on kasulikud ja isegi vajalikud koostööks, olenemata sellest, et me oleme maailma mõistes suhteliselt väike linn.“