Autor: Jaana Pikalev • 26. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uus süsteem rakendub töösse 9 kuud pärast hankelepingu allakirjutamist, seega 2012. aasta alguses.

„Kaasaegse puuteta reisijakaardiga piletisüsteemi rakendamisel säästab Tallinn võrreldes praeguse ID-pileti ja paberpiletite süsteemidega igal aastal 0,44 miljonit eurot,“ selgitas Tallinna abilinnapea Taavi Aas.

„Kui tänaste ID-piletite ja paberpiletite süsteemide halduskulud on Tallinnas suurusjärgus 1,7 mln eurot aastas, siis uuel süsteemil on nad 0,44 mln eurot (ca 7 mln kr) väiksemad. Lisaks integreeritusele Harjumaa ühistranspordi ja Tallinn Card’iga võimaldab uus süsteem sõitude valideerimisega kaasneva teabe abil transpordikorraldajatel modelleerida ühistranspordi kasutajate vajadusi paremini arvestav liinivõrk,“ lisas Aas. 

Kooskõlas Tallinna Linnavolikogu otsusega linna ühistranspordile uue piletimüügisüsteemi loomise vajadusest avaldas Tallinna Transpordiamet Riigihangete registris10. mail 2010 hanketeate. Selles teavitati uue kontaktivabadel sõidukaartidel põhineva elektroonilise süsteemi ostmisest ning loobumisest senistest paberkandjal baseeruvatest perioodi- ja korrapiletitest.

Ühises hankemenetluses osalesid lisaks Transpordiametile Harjumaa Ühistranspordikeskus ja Ettevõtlusamet (turistidele mõeldud Tallinn Card) eesmärgiga hoida integreeritud ühtse süsteemi abil kokku piletimüügisüsteemide halduskulusid.

16. juunil 2010 esitati hankel osalemiseks 12 taotlust, kokku 27-lt firmalt. Lisaks Eesti ettevõtetele soovisid süsteemi rajamisel osaleda firmad Itaaliast, Prantsusmaalt (2), Lätist, Türgist, Soomest (2), UK-st, Slovakkiast, Saksamaalt, Tšehhist, Belgiast, Rootsist ja Norrast. 

12-st taotlejast kvalifitseerus 8, kellest 5-ga alustas riigihanke komisjon dialooge eesmärgiga leida pakkujate oskusteavet ära kasutades Tallinnale ja Harjumaale parim tehniline lahendus.

15. märtsil avas komisjon neljalt pakkujalt laekunud 6 pakkumust (kaks pakkujat esitasid lisaks põhipakkumusele alternatiivse lahendusega pakkumuse). Pärast täpsustavate lisapäringute esitamist ja nendele saabunud vastuste analüüsi tunnistati hindamiskriteeriumite alusel edukaks Business IT Partner (Eesti) ja Kentkart (Türgi) pakkumine.

Pakkumise kohaselt tasuvad kolm hankijat pakkujale nelja aastase lepinguperioodi jooksul 8,7 mln eurot, millest 2,5 eurot moodustavad Tallinna 566-te ühissõidukisse (juhi piletimüügiseade, kõigi uste juurde paigaldatavad e-kompostrid) ja kontrolöridele ostetavad seadmed. Hanke rahastamist toetab lisaks eelarvelistele vahenditele EL projekt CIVITAS MIMOSA.