Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Logistikud tutvustavad Hamburgis Eesti transiidikoridori
Eesti logistikaettevõtjad tutvustavad täna Hamburgi ja Kieli sadama ettevõtetele Eesti transiidikoridori võimalusi kaubavahetuseks Venemaa ja Kesk-Aasiaga.
Eesti Logistikaklastri arendusjuhi Illimar Pauli kinnitusel on Hamburg koos Bremerhaveniga Eesti jaoks ühed olulisimad konteineri keskusi.
„Meie reisi eesmärk on esitleda kohalikele logistikaettevõtetele Eesti soodsat majandus- ja investeerimiskliimat ning kutsuda neid üles kasutama meie transiidikoridori kaubavahetuseks Venemaa, SRÜ rrikide ja Kesk-Aasiaga,“ selgitas Paul.
Klastri liikmed kohtuvad reisi käigus Kieli, Lübecki ja Hamburgi sadamate ning Lehmann GmbH ja Polzug Intermodal GmbH esindajatega, et anda neile kutse tulla külastama Eestit ja tutvuda kohapeal meie konkurentsivõimeliste teenustega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Logistikaklaster on ühisprojekt, mis keskendub liikmete rahvusvahelisele turundusele, Eesti logistiliste eeliste tutvustamisele sihtturgudel, vabasid ressursse hõlmavale tootearendusele, logistikaalastele haridusküsimustele ning ettevõtete koostööle IT vallas.
MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsatsiooni eestvedamisel loodud Eesti Logistikaklastri liikmed on Tallinna Sadam, Sillamäe Sadam, Eesti Raudtee, Tallinna Lennujaam, Paldiski Sadam, Vopak E.O.S., ERS,, Alexela Logistics, ESTEVE Terminal, CF&S, Spacecom, Smarten Logistics, Contimer, Alekon Cargo, Navirail, Riigiressursside Keskus, Bominflot, Tallinna Tehnikaülikool, Mainori Kõrgkool, Sadamate Liit ning Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon.
Klastri projekti toetab 12,8 miljoni krooniga EAS Euroopa Regionaalarengu Fondist klastrite arendamise programmi raames.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.