Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Logistikud tutvustavad Hamburgis Eesti transiidikoridori
Eesti logistikaettevõtjad tutvustavad täna Hamburgi ja Kieli sadama ettevõtetele Eesti transiidikoridori võimalusi kaubavahetuseks Venemaa ja Kesk-Aasiaga.
Eesti Logistikaklastri arendusjuhi Illimar Pauli kinnitusel on Hamburg koos Bremerhaveniga Eesti jaoks ühed olulisimad konteineri keskusi.
„Meie reisi eesmärk on esitleda kohalikele logistikaettevõtetele Eesti soodsat majandus- ja investeerimiskliimat ning kutsuda neid üles kasutama meie transiidikoridori kaubavahetuseks Venemaa, SRÜ rrikide ja Kesk-Aasiaga,“ selgitas Paul.
Klastri liikmed kohtuvad reisi käigus Kieli, Lübecki ja Hamburgi sadamate ning Lehmann GmbH ja Polzug Intermodal GmbH esindajatega, et anda neile kutse tulla külastama Eestit ja tutvuda kohapeal meie konkurentsivõimeliste teenustega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Logistikaklaster on ühisprojekt, mis keskendub liikmete rahvusvahelisele turundusele, Eesti logistiliste eeliste tutvustamisele sihtturgudel, vabasid ressursse hõlmavale tootearendusele, logistikaalastele haridusküsimustele ning ettevõtete koostööle IT vallas.
MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsatsiooni eestvedamisel loodud Eesti Logistikaklastri liikmed on Tallinna Sadam, Sillamäe Sadam, Eesti Raudtee, Tallinna Lennujaam, Paldiski Sadam, Vopak E.O.S., ERS,, Alexela Logistics, ESTEVE Terminal, CF&S, Spacecom, Smarten Logistics, Contimer, Alekon Cargo, Navirail, Riigiressursside Keskus, Bominflot, Tallinna Tehnikaülikool, Mainori Kõrgkool, Sadamate Liit ning Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon.
Klastri projekti toetab 12,8 miljoni krooniga EAS Euroopa Regionaalarengu Fondist klastrite arendamise programmi raames.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.