Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raudtee kaubaveod kasvasid jaanuaris ligi 20%
Jaanuaris veeti Eesti Raudtee infrastruktuuril üle 3 miljoni tonni kaupa, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga peaaegu viiendiku võrra rohkem.
Jaanuari veomahust veidi üle 68% moodustas nafta ja naftasaaduste vedu, mida oli kokku 2,09 miljonit tonni, teatas Eesti Raudtee. Seda on ligi 16% rohkem kui aasta varem samal kuul. Põlevkivi veomaht suurenes aastaga 80%, ulatudes 0,56 miljoni tonnini.
Kaupadest näitas korralikku kasvu ka väetis, kogumahuga 0,18 miljonit tonni, mis on 17% enam aastatagusega võrreldes.
Protsentuaalselt kõige rohkem suurenesid jaanuaris aastatagusega võrreldes kohalikud veod, mis kasvasid 77% kokku 0,59 miljoni tonnini.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Transiitvedudes liikus 2,3 miljonit tonni kaupu ehk 9% mullusest enam.
Eksportvedudes suurenesid mahud 10%, olles kokku 38 000 tonni, ning importvedudes 39%, moodustades 107 tuhat tonni.
Konteinerite veomaht kahekordistus võrreldes eelmise aasta jaanuariga, moodustades 2595 TEUd.
Eelmise aasta teise poole kaubamahtude vähenemine Eesti Raudtee taristul sõi aasta alguse suure kasvu. Aasta kokkuvõttes kasavas kaubamaht Eesti Raudtee taristul vaid 3%.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.