Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parts: Sõpruse sild sai korda Venemaaga koostöös
Narvas sai valmis Sõpruse silla remont. Sillal asub Eesti tihedaima liiklusega piiripunkt.
„Oleme tänulikud Vene võimudele igakülgse koostöö eest, et realiseerus logistiliselt keeruline projekt," kommenteeris majandus- ja kommunikatsioonimister Juhan Parts „Sõpruse“ sillal peetud kõnes. Ministri sõnul on Narva silla remontimine hea näide sellest, et praktilise vajaduse korral suudavad kaks riiki koostööd teha.
„Töö on tehtud hästi ja valminud õigeaegselt ning loodetavasti ei pea lähima paarikümne aasta jooksul suuremat remonti ette võtma,“ ütles traditsioonilisel lindilõikamisel osalenud Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko, kelle sõnul polnud sild küll avariiolukorras, kuid vajas korralikku kapitaalremonti.
162 m pikkusel viieavalisel raudbetoonist „Sõpruse“ sillal asub Eesti kõige suurema liiklussagedusega piiripunkt, mida läbib ööpäevas keskmiselt 10 000 inimest, 1000 sõiduautot, 150-200 veoautot ja 30-40 autobussi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Sõpruse“ silla remonttööd läksid projekteerimisega koos maksma 1 746 500 eurot (27,3 mln krooni). Kogu raha tuli Eesti riigi eelarvest.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.