Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veokijuhid: Muuga sadama viitsimatus paneb meid passima
Eilses saates Reporter leidsid veokijuhid, et mitme päeva pikkuseks veninud järjekorrad tänavu kiirelt mahte kasvatavas Muuga Sadamas on põhjustatud sadama viitsimatusest tööd teha.
Veokijuhid veetsid kaks ööd-päeva Maardus Muuga sadamas järjekorras, et oodata võimalust maha laadida konteiner. Mingit masinate ega info liikumist aga ei olnud. "Hommikust saadik seisavad masinad, ei lasta sisse. Kuskil kolm-neli tundi, enne kui saab lubadeni. Nüüd õhtul on see asi veel hullemaks läinud," kommenteeris saatele veokijuht Aleksander Parnabas. "Ma arvan, et see on kõige suurem organiseerimisviga. Väga puudulikuks on see jäänud."
Muuga CT saatele kommentaari andmiseks aega ei leidnud. "Sadama kõigil töötajatel on käed-jalad tööd täis," vahendas saade.
Reporter tabas sadamas järjekorras kümneid veokeid. Veokijuhtide andmeil on olukord järjekordadega hull juba teist päeva.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Järjekorrad Muuga sadamas on veofirmadele pinnuks silmas olnud ka varem. Juba 2003. aasta veebruaris kirjutas Äripäev, et sadamate pikad järjekorrad takistavad vedajate-ekspedeerijate tööd. Tollal käis Äripäev asja uurimas nii Tallinna Kesksadamas kui Muuga Sadamas.
Muuga sadamas tegutseva Muuga CT konteineriterminali statistika näitab konteinerite ümberlaadimismahu kindlat kasvu. Käesoleva aasta 10 kuu kaubakäibe kasv ületas 27 %, käideldud tingkonteinerite (TEU) arv kasvas 15 %.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.