Autor: Jaana Pikalev • 5. november 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Justiitsministeerium: ligipääs andmetele oli ebaseaduslik

Justiitsministeeriumi hinnangul rikkus maanteeamet eraparklatele registriandmetele ligipääsu võimaldades seadust, samuti peavad ministeeriumi hinnangul eraparklad kriitiliselt hindama, kas parkimise korraldamine tagab parkimislepingu sõlmimise.

Justiitsministeeriumi nõuniku Sandra Mikli selgitusel reguleerib ligipääsu liiklusregistri andmetele liiklusseaduse alusel kehtestatud valitsuse määrus.

„Selles määruses on määratletud selgelt ka need isikud, kellele tohib lepingu alusel registriandmeid edastada – nendeks on riigi ja KOV asutused, notarid, kohtutäiturid, samuti avalikke ülesandeid täitev isik, nagu näiteks Ühisteenused, kellega on sõlmitud haldusleping,“ ütles Mikli.

Mingit õigust masspäringute tegemiseks firmade jaoks määrus ei anna.

„Erandina tuleb kõne alla küll avalike ülesannete täitmine, aga halduskoostöö seaduses on väga selgelt kirjas ka see, millal võib avalike ülesannete täitmist eraõiguslikule isikule üle anda.  Selleks, et mõni juriidiline isik võiks täita avalikke ülesandeid, peab ta sõlmima riigi või KOVga vastava halduslepingu,“ selgitas Mikli.

Kuna antud juhul polnud avalike ülesannete täitmist halduslepinguga üle antud, siis võimaldati justiitsministeeriumi hinnangul ligipääsu registriandmetele ebaseaduslikult.

Justiitsminister Rein Lang mõistab tekkinud korralageduse sügavalt hukka. Tema sõnul diskrediteerib see, et taolisel segadusel üldse tekkida lasti, kogu Eesti õiguskorda. „Antud juhul ei saa kuidagi rääkida reguleerimata valdkonnast või seaduseaukudest – seadus on täiesti olemas ja täiesti selge, seda on lihtsalt täita vaja,“ rõhutas justiitsminister.

Ühtlasi loodab minister, et asjaomased asutused selgitavad ka selle välja, kuidas taolisel olukorral üldse tekkida lasti.

„Mis puudutab aga eraparkla parkimistasu või leppetrahvi sissenõudmist, siis see toimub täpselt samas korras, nagu ka kõigi muude lepinguliste nõuete puhul ja mingit erikorda siin ei ole ega peagi olema,“ ütles Lang.

Selleks, et eraparklat pidav ettevõtja saaks autot parklas parkivalt isikult parkimistasu või leppetrahvi üldse välja nõuda, peab kõigepealt parkla ja parkija vahel tekkima leping. Ja leping saab tekkida vaid siis, kui poolte konkreetsete tegude tulemusena saab öelda, et parklaettevõtja on teinud pakkumise ja parkija on selle ka vastu võtnud.

„Võib juhtuda, et siin ei piisa ainult ühe sildi ülespanekust, mille tuul võib ümber lükata või mis võib lihtsalt märkamata jääda. See oleks sama hea, kui ma panen keset oma erametsa üles sildi, et seente korjamine maksab tuhat krooni ja hakkan siis inimeselt, kes metsa teisest servast on mõne seene korjanud, väidetavale lepingule viidates raha nõudma,“ selgitas minister.

Kindlustamaks seda, et mõlema osapoole tahe leping sõlmida oleks selge ja leping kehtiv, oleks palju kindlam kasutada tõkkepuid, parkimispileteid või parklakorraldajat. See on parklaettevõtjatele lisakulu, mis kaasneb ettevõtlusega ja tuleb äriplaanis ette näha, nentis minister.

 

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077