Venemaa sadamate kaubakasv kuivab kokku

Enamjaolt kasutati sadamaid kaupade väljaveoks. Eksportveod moodustasid 304,34 miljonit tonni (+6,2%). Importvedude osaks jäi vaid 27,42 miljonit tonni (+38,3%), transiitkaupu 33,66 miljonit tonni ja sisevedusid 27,9 miljonit tonni (-3,2%).

Suurematest Venemaa sadamatest suutsid siiski kaks näidata septembris tõusvat trendi. Vaninos oli aastane kaubamahtude kasv septembri lõpuks 5,1%, kui augusti lõpus oli see olnud 4,9%. Peterburis olid vastavad numbrid 14,7% ja 14,2%. Sealjuures oli Peterburi sadama septembri 5,57 miljoni tonnine kaubamaht sadama aasta parim kuine tulemus.

Ka Eestis palju kardetud Ust-Luga sadam ei jätka kaubamahtude kasvatamist tõusvas trendis. Kuuu ajaga on aastane kasv vähenenud 18,9%-lt 15,8%-le. Logistikauudised.ee portaalis ütleb transiidiekspert Raivo Vare, et Ust-Luga projektide realiseerimisega ei ole kõik nii lihtne. Ambitsioonikas ja poliitiline projekt ei ole äriliselt kõige ratsionaalsem ja objektide käiku laskmised lükkuvad aina edasi. "Terminalide teenindamine on energiamahukas, aga nende projekteerimisel sellega ei arvestatud. Kui tuletada meelde venelaste lubadused, siis konteinerterminal pidanuks juba ammu töötama ja sadama kaubakäive pidi saavutama tänavused mahud juba kaks aastat tagasi ," ütles Vare.

Samas tunnistavad Eesti logistikaettevõtete juhid, et Ust-Luga sadama konkurentsi on tunda. Sadama laiendamine tõi kaasa Venemaa turule viidavate sõiduautode transiidi vähenemise läbi Eesti sadamate. Veondussõnumid vahendavad Logistic.ru portaali, kellele on Paldiskis asuva stividorfirma AS Esteve Terminal juhataja Üllar Raad öelnud, et läbi Eesti uute sõiduautode vedamise optimism jäi kahe aasta tagusesse aega. Ust-Luga sadama võimsus on väga suur, ütleb Raad, kuid lisab, et Eesti pole potentsiaali kaotanud, vaid seda on tunduvalt piiratud. Eesti osaks võivad jääda ainult teatud margid.

Sõiduautode veoga tegeleva firma OÜ Lextrans juhataja Sven Aria märkis, et Ust-Luga sadam on muutunud tõsiseks konkurendiks. Kõik vaatavad nüüd sinna ja otsivad võimalusi kasutada Ust-Luga ja Peterburgi sadamaid, ütles Aria.

Ajaleht Stolitsa kirjutab, et Ust-Lugas on kasutusse antud esimene etapp ümberlaadimise kompleksist Jug-2, mis on mõeldud veerevate kaupade ümberlaadimiseks, sealhulgas uute imporditavate sõiduautode, konteinerite ja teiste kaupade (suuremõõtmelised ja mittestandardsed) laadimiseks.

Praegu lõpetatakse Ust-Luga sadamas Balti torujuhtme (BTC-2) teise osa süsteemi panemist. See on naftajuhe, mille abil tarnitakse Venemaa nafta Lääne-Euroopasse mööda Poolast ja Valgevenest.

Äripäeva andmetel töötab Ust-Luga planeeritud 19 terminalist 9. Nende arendusse ja uute terminalide ehitusse kavatsetakse tänavu investeerida 34,3 miljardit rubla. Võrreldes mullusega planeeritakse kasvatada sadama kaubakäivet 40% võrra, ehk 15 miljonit tonni (mis praegust seisu arvestades on küll vähetõenäoline).

Teada on antud, et järgmisel aastal planeeritakse seitsmekordistada sõiduautode ümberlaadimise mahte. Ettevalmistatakse naftasaaduste terminali avamist. Maksimaalne aastane maht peaks olema 30 miljonit tonni masuuti ja heledaid naftasaadusi. Järgmisel aastal on plaanis lasta käiku ka konteinerterminali esimene etapp, mille läbilaskevõime on 500 000 TEU aastas, kolmanda etapi lõppedes aga 3 miljonit TEU aastas. Arutusel on viljaterminali ehitamise võimalus.