Siseministeerium saatis kooskõlastamise ringile piiriületuse ootejärjekorra andmekogu loomise eelnõu. Eesmärgiks on saada jagu maotutest piirijärjekordadest.
Siseministri määruse “Piiriületuse ootejärjekorra andmekogu põhimäärus” eelnõu eesmärgiks on luua andmekogu, mille abil saaks vähendada piirijärjekordi. Selleks peaks saama piiriületajad broneerida oma sõidukile koha telefoni teel, elektrooniliselt või kohapeal. "Ootejärjekorras võetud kohtade alusel suunatakse sõidukid ootealalt piiripunkti. Ootejärjekorras koha broneerimisel saavad isikud telefoni, SMSi teel või vahetult suuliselt teada eeldatava piiriületuse aja. Seeläbi kaob isikutel vajadus sõita varem ootealale või piiripunkti järjekorda," seisab eelnõus.
Tegemist on uue andmekoguga, milles koondatakse Eesti maanteepiiripunkti sisenevate sõidukite ootejärjekorras koha taotlemisel andmed sõiduki juhi, sõidukiga veetavate isiku, sõiduki ja kauba kohta. Andmekogu peetakse selliselt, et igas maanteepiiripunktis on ühtne piiriületuse ootejärjekord, sõltumata sellest, kas piiriületuse ootejärjekord on korraldatud ühel või mitmel ootealal või ootealata.
"Piiriületuse ootejärjekorra andmekogu vastutav töötleja on Siseministeerium ning volitatud töötlejad Politsei- ja Piirivalveamet ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui siseminister on sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande üle andnud kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule, on piiriületuse ooteala teenuse pakkuja kohustatud töötlema piiriületuse ootejärjekorra pidamise andmeid andmekogus, olles selle volitatud töötleja.
Samuti on volitatud töötlejaks kohalik omavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik, kellele Siseminister on andmekogu haldamise ülesande halduslepingu alusel üle andnud (andmekogu haldamise teenuse pakkuja)," kirjutatakse eelnõus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Laonduse arengut suunavad mitmed megatrendid, nagu tehnoloogia areng, globaliseerumine, keskkonnasäästlikkus, rahvastiku vananemine ja väärtushinnangute muutumine. Need trendid toovad kaasa vajaduse digitaliseerimise ja automatiseerimise järele, rohetehnoloogiate integreerimise ning töötajate oskuste arendamise vastavalt muutuvatele nõudmistele.