Eesti sadamad - euroliidu suurimad kukkujad

Eesti sadamate kaubakäive oli 2008. aastal 36,2 miljonit tonni, mis viiendiku langusega eelneva aasta taustal andis euroliidus suurima kukkumise. Mis juhtus, kuidas läks teistel ja mis on Balti sadamate eripära, sellest kirjutab Statistikaameti juhtivstatistik Piret Pukk.

Pärast ligi kümme aastat kestnud pidevat kaubaveo mahu kasvu Euroopa Liidu sadamates, jättis 2008. aastal üldine majanduskriis oma jälje ka sellesse valdkonda. Eesti sadamate kaubaveo kahanemine oli Euroopa Liidu riikide hulgas suurim, ent 2009. aastal hakkas olukord paranema.

 90% Euroopa Liidu välis- ja 40% sisekaubandusest toimub meritsi. Euroopa Liidus on 1200 sadamat ning maailma suurim kaubalaevastik.

2008. aastal veeti Euroopa Liidu sadamate kaudu ligi 3,9 miljardit tonni kaupa. Kaubaveo mahu vähenemine algas 2008. aasta III kvartalis ja ulatus IV kvartalis juba 6%-ni. Aasta kokkuvõttes vähenes Euroopa Liidu sadamate kaubaveo maht varasema aastaga võrreldes 0,5%. 2009. aastal langus süvenes — I kvartalis vähenes kaubaveo maht 12% ja II kvartalis 16%.

Eesti oli 2008. aastal Euroopa Liidu suurim kukkuja

Eesti sadamate kaudu veeti 2008. aastal 36,2 miljonit tonni kaupa ning see oli ligi viiendiku vähem kui aasta varem. See oli suurim sadamate kaubaveo mahu kahanemine Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas. Samal ajal kasvas aga kaubavedude maht Leedu sadamates märkimisväärselt — ligi neljandiku.

2009. aasta tõi Eesti sadamatele kosutust

Kui Eesti sadamaid mõjutasid viimasel paaril aastal rahvusvahelistele transiitvedudele osaks saanud tagasilöögid ja ka maailmakaubanduse mahu üldine langus, siis 2009. aasta tõi pöörde paremuse poole.

2009. aasta I kvartalis vähenes kaubavedu Eesti sadamate kaudu 5%. Pärast seda hakkas aga kaubamaht taas kasvama. II kvartalis oli kasv võrreldes varasema aasta sama kvartaliga 11%, III kvartalis 9% ja IV kvartalis 12%. Kokkuvõttes suurenes 2009. aastal kaubavedu Eesti sadamate kaudu 6%, ulatudes 38,5 miljoni tonnini. Eesti sadamates lastiti 5% ja lossiti 10% enam kaupa kui aasta varem. Seega oleme jõudnud tagasi kriisieelse 2000. aasta tasemele.

Merendusvaldkonna asjatundjate arvates jätkub edaspidigi kaubaveo mahu kasv Eesti sadamates, kuid mitte enam sellisel tasemel nagu see oli 2006. aastal, kui kaubaveo maht oli ligi 50 miljonit tonni.

Balti sadamate eripära: ülekaalus on lastitud kaup

Sadamates toimub kauba lastimine (kaup laetakse laevale peale) ja lossimine (kaup laetakse laevalt maha). Ligi kaks kolmandikku Euroopa Liidu sadamate kaudu veetud kaubast on lossitud kaup. Enamikule Euroopa Liidu riikidele on iseloomulik just see, et sadamates lossitakse kaupa rohkem kui lastitakse. Balti riigid paistavad aga teiste Euroopa Liidu riikide hulgas silma selle poolest, et lastimise mahud nende riikide sadamates on tunduvalt suuremad lossimise mahtudest. Balti riikides moodustas 2008. aastal kogu sadamate kaudu veetud kaubast lastitud kaua Lätil 90% ja Eestil 77%. Peamiselt oli tegu naftatoodete väljaveoga.

Suurima osa ehk ligi 40% Euroopa Liidu sadamate kaudu veetud kaubast andis 2008. aastal vedellast (enamasti naftatooted), kuivlast andis neljandiku ja konteinerlast 18%. Eesti paistis teiste riikide hulgas silma selle poolest, et 65% Eesti suuremate sadamate kaudu toimunud kaubavedudest andis vedellast (10% kuivlast ja 4% konteinerlast). Sadamates, mis on rohkem spetsialiseerunud vedellastile, täheldati 2008. aastal ka suuremat kaubavedude langust.

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.1264223
Brasiilia reaal BRL 4,22 -0.028403
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0051148
Filipiinide peeso PHP 59,01 0.2565279
Hiina jüaan CNY 7,62 0.0499022
Hongkongi dollar HKD 8,90 0.017984
Horvaatia kuna HRK 7,41 0
Iisraeli seekel ILS 4,09 0.0562485
India ruupia INR 80,55 0.0907069
Indoneesia ruupia IDR 15941,23 0.2046683
Islandi kroon ISK 135,55 0.1107829
Jaapani jeen JPY 125,55 -0.0716332
Kanada dollar CAD 1,49 0.0602692
LAV rand ZAR 15,90 0.0950834
Lõuna-Korea vonn KRW 1275,64 0.28301
Malaysia ringgit MYR 4,61 0.1758385
Mehhiko peeso MXN 21,80 0.1129523
Norra kroon NOK 9,75 0.0996282
Poola slott PLN 4,33 0.0300286
Rootsi kroon SEK 10,56 -0.0151449
Rumeenia leu RON 4,75 0.0147396
Singapuri dollar SGD 1,53 0.0783341
Suurbritannia nael GBP 0,87 0.1497006
Šveitsi frank CHF 1,13 0.026448
Taani kroon DKK 7,46 0.0214503
Tai baht THB 35,27 0.1229094
Tšehhi kroon CZK 25,64 -0.0311915
Türgi liir TRY 6,04 0.2588352
Ukraina grivna UAH 30,64 0.0264427
Ungari forint HUF 317,03 0.0252406
USA dollar USD 1,13 0.0264667
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 0.1573278
Valgevene rubla BYN 2,43 0.0618123
Vene rubla RUB 74,43 0.0145119

Valdkonna töökuulutused

STOCKMANN otsib TARNEAHELA JUHTI

Stockmann AS

03. märts 2019