Autor: Siim Sultson • 12. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Juhime kõigi vedajate tähelepanu, et selliste vedude puhul, kus kaup viiakse küll ühest EL liikmesriigist teise EL liikmesriiki, kuid kauba lõppsihtkohaks on mitte-EL liikmesriik, võivad kontrollorganid küsida vedajalt kolmanda maa veoluba või CEMT-i.

Nendel juhtudel on vedaja soovinud teha vedu EL liikmesriikide vahel (enamasti Itaalia ja Eesti), kuid veodokumentidest (CMR-i kaubasaateleht, arve, ekspordideklaratsioon) on näha, et kauba lõppsihtpunktiks on kolmas riik ehk mitte-EL liikmesriik (enamasti Venemaa).

Kontrollorganid aga tõlgendavad seda veoks kolmandasse riiki ning küsivad vedajalt kolmanda maa veoluba või CEMT-veoluba. Sarnaseid juhtumeid on teadaolevalt esinenud veel näiteks Rootsis, Poolas, Kreekas, Ungaris.

Peamiseks põhjuseks on siin asjaolu, et veo sihtkohavõi kauba üleandmise koha tõestusena ei tunnistataCMR-kaubasaatelehte, kuna autojuht võib neid kirjutada vastavalt vajadusele selliseid nagu ise soovib ning kui kauba arvel on saajana toodud mitte-EL liikmesriigis asuv ettevõte või kaubale on vormistatud

ekspordideklaratsioon, kus on näha, et kaup viiakse Euroopa Liidust välja, siis on kontrollijatel alust arvata, et tegemist on kolmanda maa veoga.

Oma nõudeid põhjendavad kontrollijad sellega, et mitmeid vedusid tagantjärele kontrollides on selgunud, et tegelikult on kaup viidud otse mitte-EL liikmesriiki.

Veel üks oluline asjaolu, et kauba ühelt veoautolt teisele laadimist ei loeta veo katkemiseks.