Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põhjused on nii majanduslikud kui keskkondlikud. Pakub ju elektrirong võrreldes diiselrongiga pikas perspektiivis rahalist kokkuhoidu ning looduse saastaminegi peaks olema väiksem.
Üle maailma on elektriraudteeturu suurus umbes 85,8 miljardit krooni ja selle suurus kasvab igal aastal keskmiselt 6,4% kuni aastani 2014.
Ülemaailmsest raudteedevõrgust, mis on 1 260 000 kilomeetrit pikk, moodustab elektriraudtee praegu veerand. Aastaks 2014 läheb käiku ligi 70 000 km elektritraudteid linnas ja maal. Tulevik on elektriga sõitvate kiirete reisirongide ja tavakiirusel liikuvate kaubarongide päralt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lääne-Euroopas on elektrirongiliiklusel suur roll juba pikemat aega. Hiinas ja mujal Aasias alles hakatakse raudteed tõsisemalt elektrifitseerima. Seda teed on juba läinud ka Venemaa.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.