Autor: Siim Sultson • 19. november 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tema seletusel kasvasid laonduses võlgujäämised alates eelmise aasta keskpaigast kuni selle aasta keskpaigani. Siis tuli stabilseerumine, nüüd hakkab võlgnike nimekiri isegi lühenema. "Vähesed peavad tähtaegadest kinni: 1/3 on alati kerges viivises, 1/5 pikemaajalised ja 1/10 on need, kellega tuleb tõsiselt tegeleda," portreteeris ta tüüpilist Eesti laotehnika klienti.

Samas ta tõdes, et võrreldes suve seisakuga, on sügisel ja talvel hakanud kliendid aktiviseeruma. "Uuritakse aina enam, kuid ostuks veel ei lähe, kuid eks seegi ole elavnemise märk," lisas ta.

Võrreldes buumiajaga on laoomanike ja rentnike pilgud just ladude sees. "Kui buumiajal kerkisid laomajad, siis nüüd tegeletakse olemasolevate sisemuste tõhustamsiega," võttis ta kokku olukorra.

Põhiliste Eesti laonduse väljakutsetena nägi Alamaa laopinna pidajate harimist. "Inimesi tuleb õpetada, kuidas ladustada. Harida, et asju ei ladustata põrandale - on ju olemas riiulid, mis loovad ohutuma, odavama ja mugavama töökoha," nentis ta.

Eeskujuliku eritehnika kasutajana nimetas alamaa M.V. Wool kalanduse firmat, mis kasutab relssidel erilisi kala ladustamise riiuleid. Ehk teisisõnu pigistab olemasolevast laost välja maksimumi. See ongi tuleviku suund.