Augustis langes kuuga import 3%, eksport 7%

Kuigi juba juulis oli maailmamajanduskliima indikaator näidanud paranemise märke ja ootused järgnevateks kuudeks tõusid, siis augustikuu ekspordinäitajad seda veel ei kinnitanud.

Mõningaid stabiliseerumise märke on täheldada siseturul, mistõttu impordi aastane langustempo pidurdus. Sellest tulenevalt tõusis augustis ka kaubavahetuse bilansi puudujääk 1,6 miljardi kroonini. Eelmise aasta augustist oli defitsiit veel ligi poole võrra väiksem.

Ekspordi langustempo kiirenemise taga olid eelkõige metallid ja metalltooted ning masinad ja seadmed, mille väljavedu kahanes aastaga vastavalt 57% ja 44%. Samas ka eelmisel kuul tugevat aastakasvu näidanud mineraalsed kütused pöördusid kergesse langusse. Aastases võrdluses olid ekspordis ainsana kasvuga taimsed tooted, kuid nende osatähtsus ulatub vaid ühe protsendini.

Impordis toimusid sarnased arengud ekspordiga. Madal välisnõudlus masinate ja seadmete järele hoiab tugevas languses ka nende valmistamiseks vajalike pooltoodete ja seadmete sissevedu (-45%). Kütuste sissevedu oli väikese kasvuga, kuid seda mõjutab nafta maailmaturu hinna kõikumine. Samal tasemel ekspordi aastase langustempoga oli ka metallide ja metalltoodete impordi langus. Juulikuuga võrreldes oli väikese kasvuga mõnede tarbekaupade sissevedu tulenevalt sügishooaja kaupade müügi algusest.

Septembris pole veel oodata kaubavahetuses pööret paremuse poole. Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) poolt küsitletud tööstusettevõtete juhtide ootused jäid septembris samale tasemele, mis augustiski, kindlustunde indikaator isegi langes veidi (-20ni). Ka eksporttellimuste osas ei olnud ootused oluliselt paranenud. Mõnevõrra oli küll tõusnud nende ettevõtete osatähtsus (35%ni), kes lootsid eksporttellimuste jäämist tavalisele tasemele, kuid tõus oli eelmisel kuul tellimuste kasvu oodanute arvel. Endiselt ligi 60% tööstusettevõtetest teatas tellimuste kahanemisest. Samas olid EKI ekspertide ootused septembris järgneva kuue kuu kaubavahetuse osas juba oluliselt optimistlikumad.