Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Estonian Air: ühisfirmast kaotavad Eesti ja Leedu reisijad
Ühisturu suurust arvestades oleks majanduslikult Balti riikide ühisel lennufirmal Estonian Airi hinnangul jumet, kuid samas kahjustaks Eesti ja Leedu lennureisijate huve.
Jume on Estonian Airi PR-juhi Ilona Eskelineni sõnul lennufirmal, sest kolme Balti riigi peale saaks lennufirma kokku peaaegu seitse miljonit potentsiaalset klienti.
Teiselt poolt on ühisel lennufirma ideel just Eesti ja Leedu lennureisijate jaoks väga palju küsitavusi, pannes ohtu otselendude arvu vähenemise kodulennujaamast, tuues kaasa piletihinna tõusu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Estonian Air tõi ühisfirma loomise ideest välja järgmist:
- ühise lennufirma majanduslik efekt pääseb mõjule vaid siis, kui selles piirkonnas on ainult üks sõlmlennujaam ning kõigist teistest Balti riikide lennujaamadest veetakse reisijad edasilendamiseks sinna kokku. Geograafiliselt ja rahvaarvu silmas pidades oleks selleks domineerivaks lennujaamaks Baltikumis kahtlemata Riia lennujaam. Eesti reisija jaoks tähendaks see automaatselt oluliste otseühenduste vähenemist Tallinnast
- pikemas perspektiivis tekib soodsate piletihindade pakkumise asemele monopoolne tegija, kes esmalt "sööb" turult välja teised lennufirmad ning seejärel omab väga head positsiooni hindu ülespoole suunata
- Läti riik, nii otse kui läbi lennujaama, on viimastel perioodidel massiivselt investeerinud kohalikku lennuettevõttesse eesmärgiga kujundada just nende riigis Baltikumi juhtiv lennufirma. Arvestades Läti riigi tänaseid probleeme, võib selle idee tekkimise taga olla vajadus kaasata nende lennufirma sügavalt kahjumliku tegevuse toetamisse ka Eesti ja Leedu maksumaksjad.
Nii leiab Estonian Air, et Eesti ja Leedu lennureisijatel oleks ühisest lennufirmast pigem rohkem kaotada kui võita. Samas toetab Estonian Air vaba ja ausat konkurentsi ning loodab, et võimaliku uue lennufirma tekkimisel saavad need põhimõtted ka üheselt jälgitud.
Eile Riias toimunud Eesti, Läti ja Leedu majandus- ning transpordiministrite kohtumisel leppisid ministrid kokku, et kaalutakse ühise lennufirma loomist.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.