Autor: Rivo Sarapik • 3. september 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestis vahetatakse juhiluba Eesti kodanikul, kelle alaline elukoht on Eestis, ja elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel. Alaline elukoht tuvastatakse rahvastikuregistri andmete alusel. Juhtimisõigust tõendavate dokumentide väljastamisel kehtivad rahvusvahelised põhimõtted – juhiluba taotletakse ja vahetatakse riigis, kus alaliselt elatakse.

See tähendab, et isikud, kellel on Eesti rahvastikuregistris elukohaks märgitud välisriik, ei saa Eestis juhiluba vahetada, vaid peavad seda tegema elukohajärgses riigis. Enne juhiloa vahetamist tuleks tutvuda vastava riigi seadusandlusega, kuna riigiti on juhilubade vahetamise tingimused erinevad.

Maanteeamet juhib tähelepanu, et oma elukoha muutustest tuleb teavitada rahvastikuregistrit. Kui isik, tema alaealised lapsed ja eestkostetavad asuvad püsivalt elama teise elukohta, esitab isik uude elukohta elama asumisest alates 30 päeva jooksul uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks.

Näiteks on Saksamaalt saadetud Eestisse mitmeid taotlusi tunnistada kehtetuks nende isikute juhiluba, kes ei ole Eesti rahvastikuregistrit oma elukohamuudatusest teavitanud ning on käinud juhiluba vahetamas Eestis, elades samal ajal Saksamaal.

Eesti seadusandlus näeb ette, et juhul, kui isikule on juhiluba väljastatud Euroopa Liidu liikmesriigis, siis ei pea seda Eestisse kolides ümber vahetama enne, kui selle kehtivusaeg hakkab lõppema. Juhiloa kehtivusaja lõppedes tuleb juhiluba vahetada selles Euroopa Liidu riigis, kus parasjagu alaliselt elatakse.

Võib juhtuda, et mõnes riigis juhiloa vahetamise taotlust ei rahuldata, kuna isik on toime pannud rikkumised, mis ei luba tal sõidukiga teeliikluses osaleda.