Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ministeerium: Narval puudub piiril raha küsimiseks õiguslik alus
Siseministeeriumi leping on Narva linnaga, kes on volitatud korraldama Narva 1 maanteepiiripunkti suunduvate transpordivahendite liiklemist, selgitas siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort.
„Vastavalt riigipiiri seaduse § 8 (1) võib „Vabariigi Valitsus volitada siseministri sõlmima kohaliku omavalitsusega või eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu asulas paiknevasse piiripunkti transpordivahendite sisenemise korraldamiseks.“ Sama seaduse lõige 3 ütleb, et „kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel sõlmitud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab kohalikul omavalitsusel või eraõiguslikul juriidilisel isikul lõikes 1 nimetatud halduslepingu edasist täitmist, korraldab asulas paiknevasse piiripunkti transpordivahendite sisenemist siseministeerium.“,“ selgitas Koort. „Kokkuvõtvalt võib öelda, et piiripunkti transpordi sisenemiseks võib sõlmida halduslepingu, kuid sellega ei ole ette nähtud ülalmainitud tegevus.“
„Õiguskantsler on antud probleemi juba käsitlenud ja leidnud, et selline tegevus ei ole kehtiva õigusega kooskõlas. Siseministeeriumi seisukoht ühtib õiguskantsleri omaga,“ ütles Koort, kommenteerides Narva linna plaani hakata piirilt veokijuhtidelt raha küsima.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter kommenteeris, et õiguslik olukord võrreldes varasema õiguskantsleri antud hinnanguga ei ole muutunud ja puudub seaduslik mehhanism piiril niimoodi veokijuhtidelt raha koguda.
„Vastavalt lepingule on siseministeeriumil õigus muuta väljamaksmisele kuuluvat summat arvestades iga-aastase riigieelarvega ministeeriumile eraldatud summasid. 2009. a lisaeelarve raames vähendati kõikide valdkondade kulusid. Lisaks riigisektorile peab ka lepingupartner oma kulusid üle vaatama,“ kommenteeris Koort.
Kui 2008. aasta eelarves eraldati piirilinnale 3 miljonit krooni piiripunkti suunduvate transportvahendite liiklemise korraldamiseks, siis 2009. aasta eelarves oli esialgu kavas selleks 1,6 miljonit, mida lisaeelarvega kärbiti veel 412 000 krooni võrra ja summa kahanes 1 188 000-ni kroonini.
Maksu- ja tolliameti andmete alusel on selle aasta veebruari ning märtsi keskmine eeldatav ooteaeg olnud 3,3h, mis viimastel nädalatel on tõusnud 6 tunnini. Veoautosid on keskmiselt järjekorras 13, mis viimastel nädalatel on tõusnud 26-ni. 2008. a samal perioodil oli ooteaeg keskmiselt 56h ehk 2,3 päeva ja järjekorras veokeid 236.
Seotud lood
Narva munitsipaalfirma võtab alates aprillist 200 krooni iga veoauto pealt, mis Narva kaudu Venemaale sõidab, aastaga toob see firmale vähemalt 3,5 miljonit krooni tulu.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
2
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Konverentsid
Hetkel kuum
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele