28. oktoober 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Reedel kehtestab Valga linnavolikogu Väike-Laatsi tööstuspargi detailplaneeringu. Tööstuspargi suurus on umbes 60 hektarit, park rajatakse kolmes osas.

Esimese etapi jooksul (u 30 ha) ehitatakse kruntide piirini vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, rajatakse elektriliinid, jalgteed, välisvalgustus ja sideliinid. Kruntide suurus on 0,1-5,8 hektarit. Logistikapargi planeeritava ala suurus on ligikaudu 50 hektarit.

2011. aastaks võetakse sellest kasutusele neljahektariline ala. Esimese etapi käigus ehitatakse poolehektarilisele alale laoplatsid konteineritele, valmistatakse ühehektarilisel alal ette pinnas terminali laiendamiseks ja rajatakse sideühendus ning välisvalgustus. Samuti ehitatakse raudteeharud ja ühendusteed põhimagistraalidega.

Valga linnavalitsuse arenguameti juhataja Meelis Linnamägi ütles, et linn arendab parke ise. "Parkide arendamisega tegeleb Valga linnavalitsus ning edaspidi ilmselt linnale kuuluv mittetulundusühing. Selle ülesanneteks on tegeleda logistika- ja tööstuspargi arendamise ja turundusega.

"Aidata tööstusparki siseneda soovijatel leida tööjõudu ning pakkuda neile nõustamis- ja tugiteenuseid, hoida korras tööstuspargi ja logistikapargi 120 miljonit arenguabiinfrastruktuuri, abistada ettevõtteid toetuste taotlemisel," loetles Linnamägi.

Piirijaama valmimine Koidulas on eelduseks, et Valka rajatavad pargid tõrgeteta töötaksid. Soome, Rootsi ja Saksamaale metallkonstruktsioone tootva Eha Rauatööd OÜ omanik ja juhataja Kaupo Roop arvab, et praegusel kehval ajal peaksid ettevõtjad igal juhul ringi vaatama ja igas mõttes soodsamaid tegutsemispaiku otsima.

"Valga on geograafilises mõttes heas kohas. Riia ja selle sadama lähedus on ülimalt oluline (160 km linnulennult), maanteed saavad siin kokku, korralik raudteesõlm on ka olemas, kuigi praegu see kahjuks ei toimi. Tööjõudu linnas küll napib, aga samas on Valmiera 40 kilomeetri kaugusel, Otepää ja Tõrva umbes sama kaugel. Seega peaks ka töötajaid ettevõtetesse leiduma. Koidula piirijaama asuti ka ehitama, mis on rajatavat logistika- ja tööstusparki silmas pidades vägagi tähtis," arutles Roop.

Ta arvab, et just järgmisel sügisel vajub Eesti majandus sügavaimasse lohku, kuid seejärel alustab taas tasapisi tõusu.

"Kellel leidub vabu vahendeid, see võiks just kriisi ajal tulevikule ja uuele tõusule mõelda," rõhutab Roop.

Miks võiks ettevõtja huvi tunda just Valka rajatava tööstus- ja logistikapargi vastu?

Juba aastaid Valgas tegutsenud ASi Estreftransservice juhataja Uno Heinla ütles, et Valga geograafiline asend on igati hea. "Venemaa, Läti ja Leedu turud on nii raudtee- kui ka autotranspordi seisukohalt lähedal. Kõik lähtub tootmisettevõtte toodangu struktuurist: kust tuleb toore, millistele turgudele on valmistoodang suunatud. Valgas on arenenud infrastruktuur ja vabaaja veetmise võimalused. Kahjuks oleme me ikka veel Eesti mõistes väikelinna staatuses ja investeerija on vaadanud Valgast mööda," ütles Heinla.

Ta arvas, et probleemiks saab tööjõu puudus. "Valga vananeb iga aastaga. See on tingitud huvitavate töökohtade puudusest. Valgal on tulevikus perspektiivi, kuid millal see aeg tuleb, on keeruline ennustada. Aitab sellele kaasa tööstuspark või miski muu, näitab aeg. Kuskilt tuleb aga alustada," märkis Heinla.