Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigi toetus bussi- ja laevaliiklusele kasvab
Tuleval aastal kasvavad riigieelarvest
makstavad dotatsioonisummad nii Saaremaamaakondliku bussiliikluse kui ka
mandri ja saarte vahelise parvlaevaühenduse toetuseks.
“Püüaksime ilma praamipiletite hinnatõusuta hakkama saada,” kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Gea Otsa Oma Saarele. Tema sõnul on valitsuse heakskiidu saanud riigieelarve eelnõus Väinamere Liinidele makstava dotatsiooni summa tuleval aastal 170 miljonit krooni. Vaja oleks prognoosi kohaselt küll 190 miljoni, kuid plaani järgi jäetakse veel 23 miljonit reservi.
“See läheb tõenäoliselt praamidele ja rongidele, bussidel on juba niigi suur dotatsiooni tõus,” märkisOtsa. Tänavu kulub riigil parvlaevaliikluse doteerimiseks 150 miljonit krooni ehk kümme miljonit rohkem kui prognoositi.
Tuleva aasta dotatsioonikuluks 190 miljonit krooni arvutades lähtus majandusministeerium samast reiside arvust ja diislikütuse jaehinnast 19–20 kr/l. Vajaduse dotatsiooni kasvuks tekitabki kõige enam kütusehinna tõus, palgakulude kasvu osatähtsus on juba väiksem, täpsustas Gea Otsa.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Maakondlike bussiliinide toetamiseks on riigieelarve eelnõus 339 miljonit krooni ehk kogu Eesti peale tänavu kuluvast summast 70 miljonit krooni rohkem.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.